Coffin Bay
November 26, 2018
Nüüd sellel pühapäeval käisime Coffin Bays, kus oli tunduvalt vingem maastik kui eelmisel nädalal Port Lincolnis. Siiski külastamist väärt kohad mõlemad. Eelmisel päeval vestlesime niisama teiste eestlastega Lockis ja pakuti välja, et miks mitte järgmisel päeval minna Coffin Baysse. Mõeldud, tehtud. Asusime pühapäeval lõuna paiku kahe autoga teele. Coffin Bay rahvuspargis aga selgus, et meie auto ei ole siiski selleks liivasõiduks sobilik ja sättisime ennast seitsmekesi ühte autosse. Õnneks oligi nende autol seitse kohta (ees kaks, keskel kolm ja taga kaks).
Vaated rahvuspargis olid ilusad ja sõit liival on ka omaette kogemus. Korjasime ühes rannas karpe ja tegime igal pool palju pilte. Nägime rannas surnud pingviini, midagi sellist ei osanud ma küll seal rannas näha. Tegime enne ära minekut Coffin Bays veel söögipeatuse Beachcomberis ja hiljem sõitsime koju tagasi. Teised eestlased oleksid peaaegu emule ja kängurule otsa sõitnud. Hea, et nad meie ees sõitsid, sest neil on kängururaud. Kui ma õigesti mäletan, siis nad on Austraalias kokku viiele kängurule otsa sõitnud. Seega tõenäosus, et meil see kängurupauk Austraalias ära tuleb, on suur.
Emu, kellele teised eestlased oleks peaaegu otsa sõitnud. Ma ei jõudnud autoakent lahti teha.
Algul oli maastik üsna kivine ja taimederohke ning hiljem liivane.
Meie jätsime enda auto sinna ja edasi läksime teiste eestlastega ühes autos.
Saime liiva sees korralikult mütata. Rannaäärsed sõidusooned olid hullemad, aga neid ma ei pildistanud.
Ronisime liivamäe tippu, et teaks, kuhu poole sõita.
Rand jäigi kohe teisele poole liivamäge. Sinna me suundusimegi.
Karpe otsimas.
Söögid.
Ostsin sealt söögikohast endale mälestuseks bottle cooleri. Ma ei oska seda eesti keelde tõlkida, aga põhimõte seisneb selles, et jook püsib pudelis niimoodi külmana ja samuti ei ole pudelit käes hoida külm. Austraalias on need meeletult populaarsed, pea igas söögikohas olen neid kasutusel näinud. Otsustasin, et hakkan huvitavatest kohtadest neid endale kokku ostma. Saan endale Eestisse midagi Austraaliast mälestuseks võtta. Ma olen kindel, et need ei jää niisama seisma ka, igati praktilised asjad. Samuti ostsin endale võtmehoidja-pudeliavaja. Ma olen juba varasemast väike võtmehoidjate koguja. Nii Itaaliast kui ka Goast ostsin endale ning õde tõi Prantsusmaalt. Tahtsin magneteid ka osta, aga neid seal kahjuks ei müüdud. Jõudsin järeldusele, et tegelikult oleksin ma võinud algusest peale midagi osta, sest on vähetõenäoline, et ma nendesse kohtadesse enam kunagi satun.
Bottle cooler.
Võtmehoidja-pudeliavaja.
26.11.2018
0 kommentaari