Tassike Austraaliat: July 2019

Jätkan kottide lappamist

Austraalia July 28, 2019

Nagu paaris eelmises postituses mainitud, siis jah, liikusin edasi uude puuvillatehasesse. See, et ma siia tööle sain, on ikka puhas õnn. Kui töö Auscottis hakkas läbi saama, siis saatsin kirjad igasse tehasesse, mis leida suutsin. Kuna ma helistamist endiselt üldse ei salli, siis jäin meilide peale lootma. Õnneks puuvillatehastega annab täitsa kirjutades ka suhelda. Oma praegusesse firmasse saatsin ka ühe kirja, aga vastu tuli teade, et seda emaili ei eksisteeri. Lõin siis LDC'le käega. Paar päeva hiljem postitas üks eestlane Eestlased Austraalias Facebooki gruppi, et otsib majutust Emeraldi. Muidu ma tavaliselt postituste kommentaare ei vaata, aga sel hetkel jäi silma, et ta otsib seda LDC's töötamise ajaks. Võtsin siis kiiresti LDC kodulehe uuesti lahti ja otsisin emaile. Tuli välja, et olin enne vale riigi LDC lehekülge vaadanud ja nüüd leidsin siis need õiged kontaktid, kellega ühendust võtta. Saatsin ruttu oma kirjad teele ja jäin pöidlad pihus vastust ootama. Algul kirjutati, et kõik kohad on täis ja siis juba natuke hiljem kirjutati järgmises kirjas, et neil võib üks vaba koht olla. Ja oligi olemas.

Reedel (5. juulil) oli mul viimane päev Auscottis ja juba teisipäeval (9. juulil) oli mul sissejuhatav päev LDC's, kus räägiti, et tahtjaid siia tehasesse oli palju ja et kõik, kes siia pääsesid olid hoolikalt välja valitud. Kõik teised töötajad peale minu töötasid sel aastal juba samas firmas (enamik Morees ja üks kiivi Emeraldis põhihooajal), seega neil oli siia tööle saamine üsna kindel ja lihtne. Seega olen mina ainuke "võõras" siin tehases ja päris hea tunne on, et mina valituks osutusin.

Sissejuhatavale päevale läksin koos teiste majakaaslastega. Saime kõvasti pabereid täita TFNi, pangakonto jne asjade kohta, mida olen pidanud ka igal muul töökohal täitma. Toimus presentatsioon töö ja ohutuse kohta ning hiljem pidime läbima väikese eksami vastates selle teemalistele küsimustele. Vastused kontrollisime hiljem koos üle. Töötame 12h päevas, 5-6 päeva nädalas. Esimesed seitse tundi päevas makstakse 21,46$ tunnis, ületunnid makstakse 32,19$ tunnis ja nädalavahetusel makstakse 42,92$ tunnis. Mingitest tundidest arvestatakse veel 2x tunnitasu, aga ma päris täpselt ei tea, mille järgi seda võetakse. Sissejuhataval päeval pakuti hommikusöögiks võileibu, puuvilju ja kooki. Lõunaks saime eelnevat ja lisaks veel wrape. Peale lõunat toimus tehase tuur, kus kiirelt näidati, mis kus on. Esmamulje tehasest oli nigel, sest kõik nägi nii vana ja räpane välja, aga nüüd olen juba täitsa harjunud ja ei ole tehasel häda midagi. Ainuke kurb asi on see, et puudub eraldi pressiruum. Kõik masinad on ühes suures ruumis ja seega peame selle tohutu lärmi sees töötama. Kasutame muidugi kõrvatroppe või -klappe. Enamik kasutab troppe, aga mina ei suuda neid päev läbi kanda, sest kõrvad hakkavad valutama. Kannan vaheldumisi kõrvaklappidega ja neid ei kanna ma terve päev seetõttu, et need suruvad pead liiga kõvasti. No on alles probleemid...

Kogu sissejuhatava päeva lõpuks oli tunne, et siinne tehas erineb ikka päris palju Auscotti omast. Algul tekitas tohutut segadust tolmumaja, sõnapaar lint cleaners ja võtmesüsteem. Emeraldi tehases on kasutuses tolmumaja süsteem, mis tähendab seda, et tehasesse tekib vähem tolmu, sest mingid torud-süsteemid juhivad tolmu tehase kõrval olevasse tolmumajja, mis siis öövahetuses ära koristatakse. Warrenis sellist süsteemi polnud, kõik see tolm jäi tehasesse, mis siis tuli pidevalt ära koristada. Lint cleanersi asemel kasutasime Auscottis sõnapaari gin stands, need on need suured masinad keset tehast, mis puuvilla puhastavad. Võtmesüsteem oli ka Auscottis olemas, aga tavatöötajad ei pidanud nendega kordagi mässama. Meie lihtsalt panime tabalukuga masina kinni, kui tekkis vajadus. Siin LDC's peame aga võtmeid eemaldama, et saaks masinate uksi lahti teha. Auscottis neid uksi gin standidel üldse ei olnudki, kõik oli lahtine. Erinevusi on palju tehaste vahel, aga sain kiirelt teiste abiga asjad selgeks. Põhimõte on ikkagi sama.

Esimene tööpäev hakkas kohe järgmisel päeval pihta. Mina pidin teistega hiljem ühinema, sest enne tööle asumist pidin ikkagi medicali ehk tervisekontrolli läbima. Sõitsin hommikul meditsiinikeskusesse, kus mind mõõdeti ja kaaluti. Toimus nägemiskontroll, vererõhu ja pulsi mõõtmine, venitused, narko- ja alkotest, kuulmistest ja kopsutest. Seekord oli kõige hullemaks kuulmistest, sest selleks anti tohutult halvad kõrvaklapid ja see ruumike, kuhu mind istuma pandi polnud üldse helikindel. Kuulsin igat klahvivajutust ja uksepauku.

Peale medicali kiirustasin tööle ja peale ühte seletust oli mul kõik juba selge. Minul on neli positsiooni tehases, st neli tüdrukut vahetab iga pausi järel positsiooni. Enne mainisin, et me kanname kõrvatroppe või -klappe. Lisaks nendele peavad meil kogu aeg ees olema kaitseprillid ja käes või vööl töökindad. Books & Bagsis kindaid kandma ei pea, aga igal pool mujal tuleb need kätte panna. Ametlikke pause on meil kolm tükki, 2x 20 minutit ja 1x 30 minutit. Need on küll ametlikud pausid, aga enamasti iga tunni tagant pakume üksteisele pause vetsu minemiseks, suitsupausiks või niisama korra maha istumiseks.

Minu neli rolli puuvillatehases:
1. Books (raamatud) - näidiste võtmine ja näidisrulli tegemine, siltide ettevalmistus ja kontroll, paberimajandus, koti peale tõmbamine ja sildistamine ning koti suu kinni panemine.
2. Bags (kotid) - kottide ettevalmistus, koti peale tõmbamine ja sildistamine ning koti suu kinni panemine.
3. Koristaja - koristada tuleb masinad, ülemine korrus, alumine korrus, puhkeruum ja vetsud.
4. Feeder bay (masin, mis sööb puuvilla sisse) - koristamine, moodulitelt kilede eemaldamine maha laadimisel ja kilede masinasse panek (pressib kokku).

Esimesel päeval tuli meile väga aeglaselt bale'e, kui ma ei eksi, siis kahe minuti jooksul tuli üks. Nüüd kolm nädalat hiljem saan öelda, et tempo pole siin üldse nii kiire kui Auscottis. Mõnes mõttes hea, aga mõnes mõttes tekitab tohutut igavust, sest peab kogu aeg uut bale'i ootama. Kõige kiiremini on meil tulnud minuti ja paari sekundi jooksul üks bale. Päevas oleme kõige rohkem teinud minu teada 575 bale'i. Siinkohal tuleb arvestada seda, et me töötame siin 12h päevas, Auscottis töötasime aga 10h päevas ja jõudsime kõige rohkem ära teha umbes 680 bale'i.

Kõik töötajad on väga toredad ja abivalmid. Üks tegevus, mis mulle Auscottis meeldis, oli strappide ehk lintide ära lõikamine kottide ümbert. Siin kui ma seda teha tahtsin, siis üks tore mees ütles, et ta teeb selle ise meie asemel ära. See sama mees on ka mitmel korral kommi pakkunud. Üks teine mees teeb nalja, et meil on siin Eesti maffia, kes on mõrtsukas ja kes on miski muu. Ginneritega puutume üllatavalt vähe kokku. Ja üleüldse on üllatav, et meile nii vähe käsklusi jagatakse. Kõik on kuidagi iseenesest väga hästi toiminud. Saime oma rollid teada ja kõik on paigas. Vahest oleme ise break downi ehk masina rikke ajal küsima läinud, et kas me saame kuidagi aidata. Gin Manager ehk tehase ülemus on tohutult tore. Tal on naljakas aktsent ja ta ise teeb ka palju nalja. Vahepeal oli meil 2,5 päeva break down ja siis pidime õues puuvilla põldudelt, hoonete eest jne riisuma. Ükskord jäime Aussi LDC suurele ülemusele vahele molutamisega. Kõik seisime ühe maja taga peidus ja suur ülemus tuli ja nägi meid. Mingit probleemi sellest ei tulnud ja tehase ülemus pigem naeris. Tal oli täitsa ükskõik, et me niimoodi puhkasime.

Kokku töötab siin 16 inimest ja neist viis on eestlased. Eestlastega olen saanud nüüd natuke rohkem suhelda riisudes ja põnev on kuulata kõigi seiklusi. Tunnen end kui omade seas juba, sest kõik on nii toredad ja sõbralikud. Ükspäev ütles Eesti poiss, et ma pole üldse Kadi näoga, et ma olen Anni :D

Hommikuti on tehases meeletult külm. Tavaliselt on mul seljas kaks särki, kaks pusa ja kaks paari pükse. Ükspäev kandsin isegi nelja särki. Päevapeale läheb soojemaks ja vahepeal isegi päris palavaks. Kui õues riisusime, siis mul oli hommikul jällegi tohutult palju riideid seljas, aga päevapeale läks nii kuumaks, et põletasin näo ära. Panin küll kogu aeg 50SPF päikesekreemi, aga tuleb välja, et mu nägu on ikka tohutult tundlik.

Arvatakse, et meie hooaeg kestab veel umbes 5-6 nädalat. Ehk siis varsti-varsti peaks juba kirju laiali saatma, et uus töökoht endale sebida. Võib-olla on isegi praegu juba õige aeg hakata uurima. Meile tuleb puuvilla nii Emeraldi ümbert kui ka 3000km kauguselt põhjast. Kohe on aru saada, kui moodulid on põhjast toodud, sest need on väga tolmused. Sissejuhataval päeval mainiti meile, et varsti hakatakse põhja ka tehaseid ehitama ja ümber viima. Kuna allpool on olnud halbu hooaegu, siis on osad firmad mõelnud oma tehased koos kogu tavaariga põhja kolida.

Mingi aeg tagasi avastasin tööl olles peeglisse vaadates, et silm on täiesti punane. Tegin tööd edasi, aga tundsin, et pilgutada on valus. Kannatasin paar viimast tundi tööl ära ja läksin koju. Läätse oli megavalus silmast ära võtta. Järgmine päev oli silm samasugune, aga pilgutada ei olnud valus. Käisin mitu päeva tööl prillidega ja tore töökaaslane andis mulle silmatilgad. Võib-olla oli tegemist põletikuga, võib-olla oli silm lihtsalt ärritunud, ei tea. Tean vaid seda, et sel päeval riisusin õues kuuma päikese all ja kõva tuule käes. Ju siis see võis ka silma kuivatada ja mõjutada. Miks ma seda aga siia kirjutan on see, et meil võetakse silmadega juhtuvat tööl väga tõsiselt, sest ühel aastal lendas ühele tüdrukule väike metallikild silma ja ta jäi lõpuks selle tagajärjel pimedaks.

Minu tööpäev näeb välja selline:
5.35 - äratus
6.10 - sõit tööle
6.45 - toolbox talk ehk sissejuhatav jutuke eelseisvale tööpäevale, enamasti ohutuseteemaline
7.00 - töö algus
10.00 - smoko ehk 20-minutiline paus. Algul on pausil kaks tüdrukut ja peale seda teised kaks. Töö käib kogu aeg, seega kõik korraga ei saa pausil olla.
13.00 - lõuna
16.00 - smoko
19.00 - tööpäeva lõpp
19.30 - kodus
Vahemikus 21.30-23.00 jään magama.

Pilte väga ei ole, sest telefonide kasutamine on muidugi keelatud. Kunagi varsti küsin luba mõne pildi tegemiseks tehases.