Goasse jõudsime 24. vastu 25.10 öösel ja lennujaamas pidime täitma riiki sisenemise lehe, kuhu tuli märkida nimi, passi number, hotelli kontakt ja muu. Meie plaanisime ja olimegi Goas olles mitmes eri hotellis, lehele märkisin hotelli kontaktiks koha, mille märkisin ka viisale. Goa lennujaamas vaadati üle viisa, pass ja tehti näost pilt. Lennujaama 1. ja 2. korrusel on võimalik eurosid ruupiateks vahetada, siiski pole soovitav seda seal teha, sest vahendustasu võib olla suurem kui mujal. Lennujaamas oli ka pildistamine keelatud.

Oodates oma kohvreid, tulid kohe India mehed kärudega meile abi pakkuma. Muidugi väga kena neist, aga meie nende abi ei soovinud. Siiski ei tahetud sellest hästi aru saada ja meie juures käis veel mitu meest abi pakkumas, mis oli kohati häiriv. Saime oma kohvrid kätte ja liikusime õue. Sel õue jõudmise hetkel oli küll väike šokk. Lennujaamas oli nii hea jahe ja õue jõudes lõi selline kuumus näkku, keset ööd. Võisin teksapükstes ja kampsunis täitsa koomiline välja näha, endal oli küll imelik olla. Samuti oli lennujaama väljapääs ümber piiratud India meestega, kellest mitmed ootasid kedagi, lootsid kohvrite või taksoga või muuga seoses aidata. 

Väljapääsu juures lootsime näha hotelli transporti, aga seda meid seal ootamas ei olnud. Läks tükk aega, mil üritasime netti saada ja sealtkaudu hotelliga ühendust saada või siis vähemalt selle aadressigi kätte saada. Lõpuks otsisime lennujaama lähedalt ise kaks taksot, algul öeldi hinnaks 400 ruupiat auto kohta, aga pärast hotelli juures öeldi, et andke 500. Nad mäletasid küll, et algul ütlesid 400, aga pärast oli "100 more, give". Hotelli juurde nad ka muidugi minna ei osanud, kuigi sinna oli vaid 4km. Arvestades lennujaama ja hotelli vahemaad, siis oli takso hind ikkagi päris priske. Teel hotelli sain ka kerge šoki, sest teeperved tõesti uputasid prügist ja lehmadest (muidugi seiklevad  lehmad tihti ka keset autoteed). 

Meie esimene öö oli hotellis Mariaariose - Melody Of The Sea. Lennujaama lähedal veetsime ühe öö, sest ei soovinud hilja öösel sõita pikka maad lõunas olevasse hotelli. Hotellis öeldi, et sellisel kellaajal nad ei saadagi autot lennujaama vastu. Eestis olime välja printinud passikoopiad ja seal hotellis saime need juba ära anda. Tegelikult oleks saanud seal ka passid sisse skännida. Saime oma toad kätte ja pilt ei olnud tegelikult üldse ilus. Toad olid mustad - põrandad, seinad, lina, padi, tassid, kõik oli must. Bookingu piltide pealt näeb hotell ilus ja puhas välja. Üle ühe päeva poleks kannatanudki seal olla. Hommikul leidsin söögikarbi seest hunniku putukaid. Eks see oli ka minu enda viga, et niimoodi lauale jätsin (karbi külgedel olid mingid pisikesed augud).

Hommikul lasime hotellil kutsuda meile takso. Kuumus oli ka tappev, väga harjumatu esialgu. Sealt liikusime kahe taksoga uude koju, milleks sai Villa By The Beach Goa. Lisaks lehmadele oli ka suur hulk hulkuvaid koeri. Villas oli olemas telekas, wifi (esialgu, kulutasime mahu kogemata üsna kähku ära), külmkapp, mikrokas jne. Ehk siis meil oli oma köök, kus saime süüa teha. Kraanivett muidugi ei joonud, selleks ostsime poest pudelitega vett. Samuti oli seal kaks magamistuba ja kolm vannituba. Minule seal villas meeldis, hea omaette olemine. Siis oli seal nadi olla, kui elekter ära läks (mida seal ikka juhtus). Siis ei töötanud muidugi tuulikud ega konditsioneer. Ilma ei kannatanud olla.

Muidugi käisime Benaulimi rannas ja shoppamas. Rannas seadsime end sisse Domnick's Beach Shacki alale, mis sai meie "kohaks" pea terveks reisiks. Eks siis seal me veetsime palju aega. Algul tervitati meid vene keeles ja samuti on ka söögikoha silt vene keeles. Pärast räägiti meiega ilusti inglise keeles. Söögid ja joogid olid täitsa mõistlike hindadega, kindlasti tunduvalt odavamad kui Eestis. Meid oldi pidevalt valmis teenindama, kerge pilk või käeviibe ja kohe oldi kohal. Söögid toodi meie lamamistoolide juurde. Arve maksmisel läksime söögikohta sisse ütlema, et arve palun ja alles siis hakati erinevatelt paberilehtedelt meie tellimusi kokku koguma. Need kirjutati eraldi lehele, löödi summa kokku ja saimegi lõpuks maksta. Võttis natuke aega. Terve reisi vältel oli rannas punane lipp, aga see ei takistanud kedagi ujumast. Vee piiril sai vahepeal ka istutud, aga pärast olid osad meist täpilised. Liivas olid mingid putukad, kes hammustasid. Rannas oli ka palju hulkuvaid koeri. Mitmel neist olid mingid vigastused. Lonkasid või siis oli kohe verd näha, mida vahepeal ka minu silmis lahti kraabiti. Jube vaatepilt.