Sain kaks nädalat öövahetuse cellaris olla ja nüüd pandi mind päevavahetusse kaalumajja tagasi. Kaalumajas olevad tüdrukud lähevad varsti ülikooli tagasi ja siis jään mina siia. Kurb, sest öövahetuses teenis rohkem raha ja seltskond hakkas ka omaks saama. Samuti oli öövahetuses palju vabam õhkkond, kõik kuulasid oma kõlaritest muusikat, lauldi, tantsiti, oldi telefonis. Päevases vahetuses on muidugi bossid kohal ja siis siukest asja ei toimu (v.a kaalumajas, seda postitust kirjutan ka praegu kaalumajas oma läpakas). 

Cellaris on põhiteemaks voolikute ja otsikutega mässamine. Kõiki vidinaid on kolmes suuruses. Seega kui tangil on küljes 7cm avaus, siis tuleb vastavalt võimalustele kasutada samas suuruseid vidinaid, kasutada reduktorit (reducer) väiksemate või laiendajat (expander) suuremate vidinate jaoks. Erinevaid juppe on palju - T-piece, elbow, connector, mõõdikuga vahelülid jne. Ehk siis tööd üles seades peab teadma, mis on mis ja mida on mõistlikum kasutada. Tihti kõnnid mööda saiti ringi, et leida endale vajalikke juppe. 

Cellaris käib töö nii, et sulle antakse paber(id) ülesannetega kätte ja sina siis lähed üksi, paarilisega või suurema pundiga seda lahendama. Ülesanneteks võivad olla transfeerid, lisandite (adds) lisamine, pärmi (yeast) vorpimine, produkti soojendamine või jahutamine, tankide koristamine, testide võtmine jne.

Pean ütlema, et algul oli ikka väga raske, kuna ühinesin tiimiga hiljem. Kõigile olid asjad kõik ilusti selgeks tehtud teoorias, aga mind visati kohe tundmatusse vette ja öeldi tuimalt ilma seletusteta, et otsi see voolik ja see otsik ja tee seda, teist ja kolmandat. Ise pidin oma küsimustega välja selgitama, mis toimub. Üks teine töötaja rääkis ka, et kui ta mõned aastad tagasi siia tööle tuli, siis ta tahtis peale esimest nädalat töölt lahkuda, sest kõik tundus meeletult segane. Töö ise on parajalt füüsiline, aga raskeks teeb selle just ülesannete nuputamine. Olen saanud 15-30kg ainete kotte tankide otsa viia. Väsitab korralikult, aga ma ei kurda. Tegelikult keegi siin naisi raskeid kotte tassima ei sunni, aga kuidas ma siis pealt vaatan, kuidas mehed vassivad, nii ei ole ka õige. Ei suuda käed puusal vaatama jääda, igal võimalikul momendil panen ikka ise ka käed külge. Cellaris oli peale minu veel üks tüdruk ja tema jäigi just käed puusal teiste vassimist vaatama. 

Cellaris olin ma pidevalt räpane ja märg. Sain ilma suletud ruumide loata (confined space ticket) tankides sees käia läbi imepisikese ukse. Öövahetuse supervisor küsis, et kas ma tahan tanki sisse minna ja ma ütlesin, et miks mitte. Mainisin muidugi ka, et mul luba pole, aga ta ütles, et ega tal ka see enam ei kehti. Siin väga ei huvita töötajaid, kas sul mingi luba on või mitte. Teine cellari tüdruk sõitis ilma loata kahveltõstukiga. Esimene kord tanki minnes oli kerge pabin sees ikka, aga polnud hullu midagi. Tangist väljatulek oli keerulisem kui sisse minek. Sellest pidevast sisse-välja käimisest on mul jalgadel korralikud sinikad ka. Jalad on mul üldse rikutud sääskede pärast. Juba kolmas nädal on jalgadel punased laigud, need lihtsalt ei lähe ära. Jalgadel on ka katkised kohad söövitavast ainest, mida mulle peale pritsis. Algul ei saanud arugi, et jalad katki on, kui tundsin kerget kipitust, siis nägin, kuidas aine jalgu mulliliseks muutis. Seda ainet kasutame tankide puhastamiseks ja selle käsitlemisel kanname kaitseprille ja -kindaid. 

Praeguse seisuga ma ei tea, kas ma saan enam öövahetuse cellaris töötada või mitte. Sisetunne ütleb, et nüüdsest olengi kaalumajas ja kui kaalumajas peaks töö varakult lõppema, siis äkki õnnestub natuke töötada ka päevavahetuse cellaris. Loodan iga päev olla tööl nii kaua kui võimalik. 12-tunnised päevad on need kõige magusamad ikka. 

Jalanõud on läbimärjad ja laigud on ainest Tannum, mis annab korralikult värvi ja seda maha saada on pea võimatu. Mul olid vahepeal käed nädal aega "mustad".

Pärm ehk yeast.

 Lisasime paarilisega liiga kiirelt aineid tanki ja seetõttu hakkas tank üle ajama. 

 Paar aastat tagasi kokku tõmbunud tank. Keegi oli tanki aineid lisanud nii, et kaas oli peal. 

 Dipi võtmas. Ehk siis mõõtmas, kui sügaval on produkt tangi kaelast.

 Näited töölehtedest.

 Mina tanki seest koristamas. 

 Voolikumeri.

 Meil on kahte sorti pumpasid. Pildil on centrifugal pump. Peab ise teadma, millist pumpa, mis ülesande jaoks kasutada tuleb. 

 Mono.

 Tangiuks, kust peab sisse ronima. 

 Meil oli tööl kahel korral pitsaõhtu. Ühel korral niisama ja teisel korral, kui ma olin viimast korda öövahetuses. Ma ise tõin sõbrapäeval šokolaadi ja kõik olid nii vaimustuses, et Eestis on selline päev olemas.

 Tubi pesemine. 

 Suhkru lisamine. 

 Hea nimi ainel.

20 000 sammu päevas oli tavaline. Nüüd kui weighbridges töötan, siis kõnnin päevas vaevu 5000 sammu.

 Laborisse viime veiniproove. Seal tehakse teste ja nende tulemusel veinimeistrid otsustavad, mis aineid tuleb juurde lisada. 

 Tammelisandid veinile maitse lisamiseks.

 Ostsin uued vettpidavad jalanõud, sest ei suutnud enam läbimärgade jalanõudega kogu aeg olla.

 Dipper õhus rippumas. Sellega mõõtsime produkti kaugust tangi kaelast.

 Pildil on üpris pisike tank, saidi teises otsas on tunduvalt suuremad.

Survekaga põrandat pesemas.

 Teine tüdruk uksest välja ronimas.

25.02.2020