1. päev  -  Brisbane -> Port Macquarie

Sõitsime 650km ehk 8,5h. Kohale jõudsime kell 1 öösel ja magasime Port Macquaries autos. Enne sihtkohta jõudmist käisime Lamingtoni rahvuspargis koopaid vaatamas ja Byron Bay randa piilumas. Sõit rahvusparki ja tagasi oli jube. Tee oli jõhkralt kurviline ja seetõttu tahtis süda vahepeal pahaks minna. Kui võrrelda Sydneys nähtut ja Lamingoni pargi ühte koobast, mis me nägime, siis Lamingtonis käik ei olnud seda väärt. Aga samas ma olin sinna tahtnud ammu minna ja nüüd saime seal midagi näha, kuigi üks 5km rada läks veel koobasteni, aga selle jaoks meil aega ei olnud. Byron Bays vaatasime lihtsalt korra randa, ujumiseks oli ilm liiga külm. 

2. päev  -  Port Macquarie -> Sydney

Sõitsime 400km ehk 5h. Sõitma hakkasime varahommikul kell 6.30 ja Sydneysse jõudsime juba 13.00. Saime B kunagise klassivennaga kokku ja saime tema juures ööbida ka. Õhtul saime veel B ja C teise sõbraga kokku ja veetsime viiekesi Bondi rannas aega. Kohtasime juhuslikult kolme eestlast, teretasime ja kätlesime.

Kaotasime rannas oma ainukese autovõtme ära. Üritasime pimedas võtit igalt poolt otsida, kus me käisime, aga ei suutnud seda leida. Tuju oli paha ja kergelt paanikas, sest järgmine päev pidime kindlasti Griffithi suunas liikuma, et ülehomseks intervjuuks ilusti kohal olla. Kell oli juba väga palju, sõitsime taksoga B klassivenna juurde, jäime magama ja jäi üle vaid järgmine päev mehaanikule helistada. Paar tundi magatud, pidi juba hakkama auto jamaga tegelema. Kuna poisid ei ärganud üles, siis jäi see koorem minule. Kuna auto pole minu nimele kirjutatud, siis mõtlesin algul lihtsalt uurida selle kohta, et kas tänase jooksul on võimalik uus võti ära teha ja et kui palju kõik see kokku maksma läheb. Telefonis öeldi aga, et nad saavad asjaga kohe tegelema hakata ja et ma ei pea auto juures sel ajal olema. Ma pidin neile veel auto kohta andmeid ütlema, milles ma kindel ei olnud. BMW X5 oskasin öelda, sest poisid on seda kogu aeg autos maininud. Aastaks pakkusin 2004 mehaanikule, aga hiljem selgus, et on 2002. Öeldi, et lõunal helistavad mulle ja annavad teada kaugel võtmete tegemine on. Lõunal helistatigi ja öeldi, et on valmis. Ajasin poisid üles, sõitsime taksoga ranna juures oleva mehaaniku juurde, maksime arve ära, saime võtmed kätte ja hakkasime Griffithi suunas kiirelt liikuma. 

Mis mind aga paneb imestama, on see, et nad tegid ilma meieta kõik ära ja et meilt ei küsitud ühtegi dokumenti ega midagi, et see auto üldse kuulub meile. Mina vaid ütlesin, et auto on meist 30 minutit eemal rannas ja kõik tehti ise ära. Samahästi oleksime võinud anda mingi teise suvalise autonumbri, lasta võti teha ja siis selle autoga minema sõita. Summa, mis me maksime oli väga korralik, aga meil läks hästi, et võti nii kiiresti ära tehti. 

3. päev  -  Sydney -> Griffith

Sõitsime 600km ehk 7h. Kohale jõudsime kell 1 öösel taaskord, seega pidime öö jälle autos veetma. Sel ööl oli õues 30 kraadi, mis oli väga halb magamiseks. Meil olid autoaknad pärani lahti, vahepeal panime korra kinni ka, et konditsioneeriga külma sisse lasta. Aknad lahti oli aga hommikul väga halb olla, sest õues oli väga palju kärbseid, kes tahtsid kõik näkku maanduda. Mina ei tahtnud seda ööd üldse autos veeta, sest tahtsin intervjuuks olla võimalikult puhanud ja värske, aga kuna me jõudsime Griffithisse nii hilja ja sealsed kohad on nii kallid, siis ei jäänud meil midagi muud üle, kui see öö kuidagi autos üle elada. Õnneks oli väsimus väga suur ja lõpuks jäime kiirelt magama.

Brisbanest Sydneysse sõit oli pigem rannikuäärne, siis oht kängurudega kokku sattuda oli väiksem, sest sõitsime pigem suurtel teedel. Sydneyst Griffithisse sõitsime aga kõrvalistel teedel ja pimedas oli päris jube sõita, sest meil ei ole ju kängururauda ka.