Tassike Austraaliat: 2019

Elliston ja Tumby Bay

Austraalia December 22, 2019

Neljapäeval peale 4-tunnist tööpäeva käisin Ellistoni avastamas. Ja kuna reedel jäi tööpäev ilmakatastroofi tõttu ära, sai Tumby Bays ka käidud. Tumby Bays olin ma tegelikult väga pahuras tujus, sest õues oli 47 kraadi ja mitte kuidagi ei kannatanud olla. Tahtsin sealset loodust nautida, aga ilm rikkus asja minu jaoks ära. Lisaks kuumale oli ka meeletult tugev tuul. Tuju paranes siis, kui läksin ujuma. Vesi oli nii soolane, et põhimõtteliselt viskasin selili ja lihtsalt ulpisin. Mõlemat väikelinna pidasin lahjemaks kui need seda olid. Oleks ma enne teadnud kui ilus rannikuäär nendes mõlemas kohas on, oleks ma juba ammu neid külastanud. Mõlemad kohad on vaid umbes ühe tunni kaugusel Lockist.

Elliston.

Skulptuurid Ellistonis ↕.

Elliston Historic Jetty.

Tumby Bay.

22.12.2019

Hüvastijätt* Lockiga

Austraalia December 22, 2019

* Seda juhul kui ma sinna 2020 hooaeg tagasi ei lähe. Praegu arvan, et jään Austraaliasse kolm aastat jutti, aga kunagi ei või teada. Samamoodi ei saa ma 100% väita, et enam Locki tagasi ei lähe, sest eelmine aasta rääkisin ma seda sama ja ikka läksin sinna pommiauku tagasi. Kui ma töötaks uuesti Viterra all, siis teeksin seda Tumby Bay saidil, ilus rannikuäär ja suurem sait.

Detsembri keskel toimus Lockis jõululaat. Ostsin sealt trühvleid ja ma olen täiesti vaimustuses. Pean neid ise ka kunagi tegema. Jõulumeeleolu muidugi sel aastal jälle ei ole.

Viimane nädal tööl oli kõike muud kui tegus. Meil olid ilma tõttu 4-tunnised päevad ja nende nelja tunni jooksul ei teinud me ka kuigi palju, enamasti vaid lösutasime ja tegime paaritunniseid pause (ette nähtud oli vaid 15 min). Õues oli viis päeva üle 40 kraadi sooja, osade andmetel oli vahepeal lausa 50 kraadi. Öösel alla 25 kraadi temperatuur minna ei tahtnud ja tuli magada teki peal ning puhur käis kogu öö. Uni oli halb ja olemine raske. Kui lõpuks peale neid õudseid päevi hakkasid kraadid langema, oli ikka tunduvalt parem olla jälle.

Silo tunnelis lindil pikutamas.

Rehvidest jõuluvana ja kuusk.

Mu autole kirjutati Tim Tams. Need on head šokolaadiküpsised.

Käisin konkurendi saiti piilumas.

Viimasel Port Lincolni külastusel sai seal natuke veel ringi uudistatud ja leidsime üsna ilusa rannikuäärse jalutuskoha. Proovisin telefoniga vee all pildistada ning filmida ja ma olen väga rahul. Kvaliteet on ikka megahea, muidugi aitab kaasa ka ilus selge vesi.

Enne Porti minekut sai lahti kruvitud ka mu vanad numbrimärgid, et need vahetada SA numbrimärkide vastu. Kuna mu rego hakkas lõppema, siis pidasin lihtsamaks need ära vahetada, maksin kuskil 250$ 3-kuu eest. Korralik sehkendamine oli, sest mind teenindas alles õppiv meesterahvas, kes tegi palju vigu ja viitis tohutult mu aega. Näiteks märkis ta süsteemi, et mu auto on 1991, mitte 1999. Kui ma olin juba Portist lahkunud, siis ta helistas mulle, et pean tagasi nende juurde minema, sest ta unustas mu passist koopia teha. Ma saatsin ta põhimõtteliselt kuu peale ja ütlesin, et võin koopia talle meilile saata, aga uuesti kohale ma ei lähe. Mõni päev hiljem kuulsin, et ta lasti sealt lahti, sest ta ei saanud tööga hakkama.