Olen endiselt veel veinitehases tööl, kuigi ei tea kui kauaks. 21. aprillil on mul Auscotti puuvillatehase medical ehk tervisekontroll ja peale seda mingil päeval hakkab töö pihta. Plaanin sinna 18.-19. aprillil liikuda. Aussis tunduvad suured muudatused toimuvat. Eile tuli välja uudis, et nüüdsest peavad KÕIK seljakotirändurid enne uude piirkonda uuele farmitöökohale asumist olema 14 päeva isolatsioonis. Peale seda uudist tuli muidugi puuvillatehasest kohe kiri, et olge valmis seda tegema ja vastavat dokumentatsiooni edastama. Kuna asi on aga üsna absurdne, siis võtsin ülemusega ühendust, aga ta ei osanud rohkem infot jagada. Peale seda helistasin kohe osariigi valitsusse, seletasin oma olukorra ära ja küsisin konkreetselt, mis värk on. Minuga rääkis naine, kes paistis üsna infosulus olevat, st jäi mulje, et ta ei tea 100% mitte midagi. Põhimõtteliselt andis mõista, et praeguse seisuga ma isolatsioonis olema ei pea, sest olen juba samas osariigis (kuigi uudistes on kirjas, et uude piirkonda minnes tuleb end isoleerida). Ütles, et neil endil pole mingit vastavat dokumentatsiooni väljastada, et ma saan tööandjale vaid mingite oma paberitega tõestada, et olen Griffithis mitu kuud olnud. St palgasedelid, majutusandmed jne. Kui nüüd aga tuleb välja, et ma pean ikka 14 päeva isolatsioonis olema, siis pean paugupealt veinitehasest ära tulema ja võib-olla Narrabrisse (7h kaugusel) sõitma, et seal 14 päeva lukutaga olla. Kõik on siin kole segane ja mitte keegi ei tea midagi kindlalt. Ometi ilmuvad uudised, aga vastavat täpsustavat infot ei saa mitte kusagilt lugeda. Võib vist arvata, kui närvi ja stressi siuke asi viib. Olukord on Eestiga üsna sama. Kõik söögikohad, meelelahutused jne on kinni. Siin peab hoidma 1.5m vahet, Eestis 2m. Kodust välja võib minna suht aint töö, toidu ostmise ja trenni tõttu. Kõik kogunemised keelatud. 

Pealkirja panin selle järgi, mida me ühe fidžilasega kogu aeg ütlesime. "Best time of the day" ehk "Parim aeg päevas". Seda ütlesime siis, kui oli viis minutit tööpäeva lõpuni. Parim aeg, sest tead, et oled tööd rabanud, st palk on tulemas, ja tead, et nüüd saad kohe koju minna. Enam ma kahjuks teda ei näe, sest minu vahetust muudeti jälle ja nüüd töötan umbkaudu 15.30-23.30. Esimene vahetus lõpetab tööl tund aega enne meid, et kaks vahetust omavahel kokku ei puuduks. See tähendab, et kui üks vahetus peaks koroona saama, siis teine vahetus võib puutumata jääda. Griffithis peaks praeguse seisuga olema kolm juhtumit ja need kõik on austraallased. Kaks neist said juba kopsaka trahvi, sest üks oli läinud koroonaga toidupoodi ja teine juuksurisse (ja nad olid teadlikud, et neil on koroona ja neil kästi isolatsioonis olla). No kus on mõistus??

Tunnistan ausalt, et mul on sellest veinitööst siin täiesti siiber. No nii kõrini kui olla saab. Ma pole mitte kunagi nii draamarohkes kohas töötanud. Eks draamasid ole ikka igal pool, aga siin olen ma neisse kistud ja pean igapäevaselt tööl taluma igasugust jama, mis ajab täiesti vihaseks. Ma olen juba sinnamaani viidud, et olen ülemuse juurest kaks korda lihtsalt minema jalutanud, kui ta üritab midagi öelda või küsida. Enamik draamad ongi temaga seotud, aga ma ei hakka siin neisse laskuma. Juba nende peale mõeldes ja teades, et kahe päeva pärast olen jälle selles õudses keskkonnas, paneb sees keema. Katsun üle elada, kohe on läbi. 

 Tööl tehti nalja "Mis kohv sulle meeldib? Latte, mocha või long black." Vasakul iisraellane (ta lendas juba oma riigi eralennuga koju) ja keskel fidžilane (selle sama mehega pidevalt ütlesimegi seda pealkirjas olevat väljendit).

 Vahepeal sain lollusega hakkama ja lõhkusin selja ära. Pildilt pole nii hästi aru saada, aga nahk oli ikka täiesti maas ja ka mitu nädalat hiljem pole kuigi palju paranenud. Õnnetus juhtus muidugi tööl ja mult küsiti ka, et kas kõik ikka korras. Mina läbi valu ütlesin, et kõik on tip-top. Ja samal ajal tundsin, kuidas veri mööda selga alla nirises :D Alles kodus julgesin vaadata, kui hull seis oli.

 Kaalumaja ja tagapool cellar. Kaalumajas ma enam ei tööta, sest rekkaid enam sisse ei tule.

 Xflow - sain seda masinat ka näppida. Millegi tõttu räägitakse siin tööl kõik asjad palju raskemaks, kui need tegelikult on. Mingi aussikate teema, et kõik on raske ja kogemust vaja, aga tegelikult on kõik imelihtne. 

 Sain veinitankureid täita. Kahte inimest selleks vaja. Üks möllab pumba ja kraanidega, et õigeid tangiosi täita. Teine üleval karjub 5, 4, 3, 2, 1, kael, STOP. Sain mõlemat teha. 

 Mahla puhastamine prahist. 

 Vabalt 22 000 sammu täis. Kell on 11 õhtul, mitte päeval.

 Vahepeal olid mu käed mitu nädalat sellised. Igasugused ained tegid käe mustaks ja enam puhtaks ei läinud. Tõsine töömees.

 Panin püksitasku suure spanneri ehk mutrivõtme. See on vaid 2 inchine (~5cm), aga meil on ka 3 (~8cm) ja 4 (~10cm) saidil kasutuses. Nende abil kinnitame vidinaid ja voolikuid tangi ning pumba külge. 

 Tööl jagati käte desinfitseerimisvahendeid.

 Vannis luuras pisike hiireke. 

 Viimati mängisin bowlingut Eestis õdedega :)

 Olin kaks nädalat vahepeal täiesti läbi omadega. Energiat polnud üldse ja kogu aeg oli tohutu väsimus. Ühel hommikul enne tööd otsustasin jalutama minna ja nagu naksti oli kõik jälle ülihea. Nüüd katsun iga päev jalutamas-jooksmas käia ja ka erinevaid harjutusi teha. Jõusaal on ju nüüd kinni.

 "It's a beautiful day!" ehk "On ilus päev!"

Muruplatsil harjutusi tegemas. 

 Tuli jälle lugemistuhin peale. Olen kuskil kuu ajaga 9 raamatut läbi lugenud. Eestlased saavad ju e-raamatuid laenutada.

 Eestlase tehtud seemnesepik ja röstpaprikaga hummusemääre.

04.04.2020

Vahepeal töötasin töökojas kaks päeva. Ühele veinimeistrile see ei meeldinud ja keelati ära. Ma olin muidugi rõõmus, sest ega mulle seal nende inimeste pärast tegelikult ei meeldinudki.  

Võtsime pressi (surub viinamarjadest mahla välja) seest screenid ehk need metallist osad ära. Ma pressisin need selle masinaga sirgu. 

Samuti pesin ma pressis need screenide tagused ära. Kolm tundi võttis ühe pressi pesemine aega ja tegin ära kaks pressi. Pidin ronima lindlile ja lindilt läbi avause pressi. 

Must press. 

Puhas press. 

 Tankidest näidiste võtmiseks kasutame 750ml pudeleid ja 250ml topse. 

Puhastasin toodet purust ehk ühest voolikust lasin veini läbi suure sõela ja teisega juhtisin tanki tagasi. 

Yeast ehk pärm. 

Igal tangil on kraan, tuleb vaid teada, mis kraam kus on, sest mõnes on soppa, mida ei kannata juua. Leidsin tangi, kus on väga hea viinamarjamahl, nüüd vahest käin seal salaja pudelit täitmas. Veinist ma vaimustuses ei ole. 

Rohkelt ohutuskoonuseid, et olla ekstra turvaline.  

Selle masinaga saan mõõta baumet ehk suhkrusisaldust ja temperatuuri.  

Paberimajandus. 

Graafik jälgimaks, mis kell mis farmi veokit on oodata. 

Vahendid viinamarjamahla proovide võtmiseks. 

13.03.2020

Sain kaks nädalat öövahetuse cellaris olla ja nüüd pandi mind päevavahetusse kaalumajja tagasi. Kaalumajas olevad tüdrukud lähevad varsti ülikooli tagasi ja siis jään mina siia. Kurb, sest öövahetuses teenis rohkem raha ja seltskond hakkas ka omaks saama. Samuti oli öövahetuses palju vabam õhkkond, kõik kuulasid oma kõlaritest muusikat, lauldi, tantsiti, oldi telefonis. Päevases vahetuses on muidugi bossid kohal ja siis siukest asja ei toimu (v.a kaalumajas, seda postitust kirjutan ka praegu kaalumajas oma läpakas). 

Cellaris on põhiteemaks voolikute ja otsikutega mässamine. Kõiki vidinaid on kolmes suuruses. Seega kui tangil on küljes 7cm avaus, siis tuleb vastavalt võimalustele kasutada samas suuruseid vidinaid, kasutada reduktorit (reducer) väiksemate või laiendajat (expander) suuremate vidinate jaoks. Erinevaid juppe on palju - T-piece, elbow, connector, mõõdikuga vahelülid jne. Ehk siis tööd üles seades peab teadma, mis on mis ja mida on mõistlikum kasutada. Tihti kõnnid mööda saiti ringi, et leida endale vajalikke juppe. 

Cellaris käib töö nii, et sulle antakse paber(id) ülesannetega kätte ja sina siis lähed üksi, paarilisega või suurema pundiga seda lahendama. Ülesanneteks võivad olla transfeerid, lisandite (adds) lisamine, pärmi (yeast) vorpimine, produkti soojendamine või jahutamine, tankide koristamine, testide võtmine jne.

Pean ütlema, et algul oli ikka väga raske, kuna ühinesin tiimiga hiljem. Kõigile olid asjad kõik ilusti selgeks tehtud teoorias, aga mind visati kohe tundmatusse vette ja öeldi tuimalt ilma seletusteta, et otsi see voolik ja see otsik ja tee seda, teist ja kolmandat. Ise pidin oma küsimustega välja selgitama, mis toimub. Üks teine töötaja rääkis ka, et kui ta mõned aastad tagasi siia tööle tuli, siis ta tahtis peale esimest nädalat töölt lahkuda, sest kõik tundus meeletult segane. Töö ise on parajalt füüsiline, aga raskeks teeb selle just ülesannete nuputamine. Olen saanud 15-30kg ainete kotte tankide otsa viia. Väsitab korralikult, aga ma ei kurda. Tegelikult keegi siin naisi raskeid kotte tassima ei sunni, aga kuidas ma siis pealt vaatan, kuidas mehed vassivad, nii ei ole ka õige. Ei suuda käed puusal vaatama jääda, igal võimalikul momendil panen ikka ise ka käed külge. Cellaris oli peale minu veel üks tüdruk ja tema jäigi just käed puusal teiste vassimist vaatama. 

Cellaris olin ma pidevalt räpane ja märg. Sain ilma suletud ruumide loata (confined space ticket) tankides sees käia läbi imepisikese ukse. Öövahetuse supervisor küsis, et kas ma tahan tanki sisse minna ja ma ütlesin, et miks mitte. Mainisin muidugi ka, et mul luba pole, aga ta ütles, et ega tal ka see enam ei kehti. Siin väga ei huvita töötajaid, kas sul mingi luba on või mitte. Teine cellari tüdruk sõitis ilma loata kahveltõstukiga. Esimene kord tanki minnes oli kerge pabin sees ikka, aga polnud hullu midagi. Tangist väljatulek oli keerulisem kui sisse minek. Sellest pidevast sisse-välja käimisest on mul jalgadel korralikud sinikad ka. Jalad on mul üldse rikutud sääskede pärast. Juba kolmas nädal on jalgadel punased laigud, need lihtsalt ei lähe ära. Jalgadel on ka katkised kohad söövitavast ainest, mida mulle peale pritsis. Algul ei saanud arugi, et jalad katki on, kui tundsin kerget kipitust, siis nägin, kuidas aine jalgu mulliliseks muutis. Seda ainet kasutame tankide puhastamiseks ja selle käsitlemisel kanname kaitseprille ja -kindaid. 

Praeguse seisuga ma ei tea, kas ma saan enam öövahetuse cellaris töötada või mitte. Sisetunne ütleb, et nüüdsest olengi kaalumajas ja kui kaalumajas peaks töö varakult lõppema, siis äkki õnnestub natuke töötada ka päevavahetuse cellaris. Loodan iga päev olla tööl nii kaua kui võimalik. 12-tunnised päevad on need kõige magusamad ikka. 

Jalanõud on läbimärjad ja laigud on ainest Tannum, mis annab korralikult värvi ja seda maha saada on pea võimatu. Mul olid vahepeal käed nädal aega "mustad".

Pärm ehk yeast.

 Lisasime paarilisega liiga kiirelt aineid tanki ja seetõttu hakkas tank üle ajama. 

 Paar aastat tagasi kokku tõmbunud tank. Keegi oli tanki aineid lisanud nii, et kaas oli peal. 

 Dipi võtmas. Ehk siis mõõtmas, kui sügaval on produkt tangi kaelast.

 Näited töölehtedest.

 Mina tanki seest koristamas. 

 Voolikumeri.

 Meil on kahte sorti pumpasid. Pildil on centrifugal pump. Peab ise teadma, millist pumpa, mis ülesande jaoks kasutada tuleb. 

 Mono.

 Tangiuks, kust peab sisse ronima. 

 Meil oli tööl kahel korral pitsaõhtu. Ühel korral niisama ja teisel korral, kui ma olin viimast korda öövahetuses. Ma ise tõin sõbrapäeval šokolaadi ja kõik olid nii vaimustuses, et Eestis on selline päev olemas.

 Tubi pesemine. 

 Suhkru lisamine. 

 Hea nimi ainel.

20 000 sammu päevas oli tavaline. Nüüd kui weighbridges töötan, siis kõnnin päevas vaevu 5000 sammu.

 Laborisse viime veiniproove. Seal tehakse teste ja nende tulemusel veinimeistrid otsustavad, mis aineid tuleb juurde lisada. 

 Tammelisandid veinile maitse lisamiseks.

 Ostsin uued vettpidavad jalanõud, sest ei suutnud enam läbimärgade jalanõudega kogu aeg olla.

 Dipper õhus rippumas. Sellega mõõtsime produkti kaugust tangi kaelast.

 Pildil on üpris pisike tank, saidi teises otsas on tunduvalt suuremad.

Survekaga põrandat pesemas.

 Teine tüdruk uksest välja ronimas.

25.02.2020