Tassike Austraaliat: 2015

Minu arvates peaaegu kõik suvel loetud raamatud on mõeldud noorematele kui mina, aga vahel tuleb isu lugeda peale rasket lugemist midagi kergemat. Vahepeal on raamatu kaas ka kutsuv ja siis tuleb see raamatukogust kaasa tuua.

Spoiler alert.

PS! Kui klikid roosale kirjale, siis saad lugeda teose kirjeldust.

Alustan oma kõigi aegade lemmikuga, milleks on Deborah Harknessi All Souls triloogia. Terve see triloogia räägib nimelt nõidadest, vampiiridest ja deemonitest. Esimese osa, "Nõidade avastuse", lugesin juba ammu-ammu aega tagasi läbi. See teos on mu lemmik Deborahi triloogiast. Kõik on uus. Nii tegelased, kui ka sündmused. Teine ja kolmas raamat on mõlemad hetkel saadaval ainult inglise keeles, aga otsustasin ka need endale soetada ja lugesin läbi. Muidugi tegin ma seda Google Translate abiga, sest võõraid sõnu oli ikka pihuga sisse visatud. Teine osa, "Shadow of Night", on kõige rohkem ajalooga seotud. Kuna tegelased lähevad ajas tagasi, siis on autor sisse põiminud palju ajaloolisi isikuid. Kolmas osa, "The Book of Life", oli aga minu jaoks päris suur üllatus. Ma olen harjunud, et kõikide raamatute seeriate viimane osa (v.a HP) vajub ära, aga see hoopis kasvas ja kasvas. Tekkis uusi olukordi ja nii paljutki tuli välja veel viimasel 50nel leheküljel. Põnevus püsis kuni lõpuni välja :) Raamatute põhjal filmi tegemine on ka jutuks olnud, aga ma ei julge midagi loota.

Minu hinne on 10/10 :)

Richelle Meadi "Verevalem" on tihedalt seotud tema eelneva sarjaga "Vampiiride Akadeemia". "Vampiiride Akadeemiat" lugesin kunagi ammu ja see meeldis mulle väga. Ka "Verevalem" meeldib mulle ja nüüd ootangi uusi osasid. Kui aga "Vampiiride Akadeemiat" ei ole lugenud, siis see ei tähenda, et ei saaks "Verevalemit" lugeda.

Minu hinne on 7/10

Joss Stirlingi savantide seeria oli küllaltki põnev, aga oleksin tahtnud rohkem sisse elada, seega raamatud oleksid võinud paksemad olla. "Ma leian su, Sky", "Viin su endaga, Phoenixi" ja "Usu endasse, Crystali" seast oli kõige põnevam vast see viimane osa. Eriti selle lõpu pärast, mis pani tahtma, et autor kirjutaks ikka seeriat edasi, aga kahjuks seda ta ei tee. Oleks tahtnud teada, kuidas lahenevad teiste Benedictide hingeleidjate lood.

Minu hinne on 6/10

Maggie Stiefvateri neljaosalisest raamatusarjast "Cabeswateri kroonikad" on mul loetud kaks osa, "Kaarnapoisid" ja "Unenäovargad". Raamatusari pakkus mulle huvi just teise osa pealkirja tõttu. Unenäod on minu jaoks väga paeluvad. Poleks ise autori asemel selle peale tulnudki, et panna raamatu tegelane unenägudest asju varastama/kaasa tooma. Vahepeal oli raamat natuke igav, aga muidu on täitsa huvitav seltskond kokku sattunud.

Minu hinne on 6/10

Cassandra Clare "Põrgu sõdalaste" sari. Esimeses osas, "Kellavärgiga inglis", oli kõik jälle uus ja huvitav. Peategelane Tessa sai härival meetodil teada oma võime ja erinevad sündmused saidki alguse. Teises osas, "Kellavärgiga printsis", tegevus jätkus ning lõpuks lõppes sari raamatuga, milleks "Kellavärgiga printsess". Mis mind aga nende raamatute puhul häiris, oli see, et raamatus oli palju kirjavigu ning kohe tekkis tuju haarata pastakas ja need ära parandada. Samas on see muidugi mõistetav, et vigu ikka tekib. Lisaks tavalistele kirjavigadele leidsin nii mõnegi faktivea ka. Küll ajati sassi kahe venna nimed ja pikkused. Samuti oli üks vampiiriga seotud fakt ka vastuolus. Ma ei nuta raamatuid ega filme vaadates, aga selle raamatu viimane osa oli nii masendava lõpuga, et tekkis endalegi paar pisarat silmanurka. Oleks ma teadnud, et raamat lõppeb kurvalt, poleks seda üldse lugema hakanudki.

Minu hinne on 5/10

Kiera Cassi triloogia teosete nimed on "Väljavalitu", "Eliit" ja "Printsess". Teosed on minu arvates noorematele kui mina, aga kuna ma juba alustasin, siis oli õigem ka lõpetada. Mind ajas marru kuninga poja ümber kõik see sekeldus. Poiss ise tõmbles kõigiga ringi ja siis ta paistis kogu aeg nii segaduses. Ja peategelane ka oli kogu aeg nii otsustamatu. Lõpp oleks võinud ka teisiti laheneda.

Minu hinne on 4/10

Émile Zola "Daamide õnne" haarasin ma kätte vaid selle tõttu, et midagi muud ei olnud lugeda. Olin seda juba ammu õe riiulil silmanud ja sellepärast teose läbi lugesingi. Kuna ma tavaliselt loen ulme- ja fantaasiateoseid, siis võib öelda, et see raamat oli minu jaoks natuke igavavõitu. Teos oli vahepeal ka kurb ja peategelase elu täitsa ebaõiglane, aga lõpp lahenes hästi. Raamatu põhjal on tehtud ka seriaal.

Minu hinne on 4/10

Joanne Harrisi "Ruunimärgid" jäi minu jaoks kuidagi lahjaks. Kahjuks on see mu raamaturiiulis, sest mõtlesin, et raamat on hea ja ostsin selle valla poolt lõpetamise puhul saadud kinkekaardi eest. Kui lugema hakkasin, siis tundus raamat kuidagi tuttav, mingi hetk ma sain aru, et olin seda kunagi ammu juba lugenud. Kui juba kunagi ammu loetud ja nüüd hiljem enne lugemist midagi ei meenunud, siis juba see näitab, et tegemist ei ole minu jaoks huvitava ja meeldejääva raamatuga.

Minu hinne on 4/10

Saaremaa trip

Eesti August 30, 2015

Reis leidis aset 21.-23. augustil. Ilmaga vedas meil väga. Kordagi ei sadanud vihma ja kuigi vahepeal oli jahe, saime ikka suveriideid ka kanda. Plaan oli hästi koostatud ja seltskond super.

Muhu paar erinevat paika samuti selles postituses.

Teised kaks reisi postitust leiab siit ja siit :)

Minu TOP4 suvalises järjekorras: Panga pank, Üügu pank, Ninanuki metsaonn ja Maasi ordulinnus.

ESIMENE PÄEV

Võiküla munakivitee. Kuna see oli sadamale väga lähedal, siis sai seda vaatamas käidud. Autoga halb sõita.

Võlla rändrahn. Ei olnud midagi erilist, aga olime ka korra kivikuningad :D

Üügu pank. Väga, väga lahe koht. Minu üks lemmikutest. Väga vinge maastik. Ainukesed kohad, kuhu kaamerat kaasa ei vedanud, olid Võlla rändrahn ja Üügu pank. Kõige rohkem kahetsengi seda, et Üügu panga juurde kaamerat kaasa ei võtnud. Kartsin hirmsasti, et äkki teeme liiga palju pilte ja algul ei tundunud ka, et see koht nii lahe on. Hiljem muidugi selgus, et kaamerasse jäi veel natuke vaba ruumi ja aku pidas ka väga hästi vastu.

Katariina kirik. Plaanis oli paari kirikut veel tšekata, aga aja ja huvi puuduse tõttu jäid teised vaatamata.

Maasi ordulinnuse varemed. Mulle väga meeldis. Sai seal all ringi joostud ja üldse varisenud hooned on väga lahedad. Seal oli veel eriti lahe meeleolu.

Pulli pank. Ilus vaade.

Ninanuki metsaonn. Meie ööbimiskoht mõlemal ööl. Algul plaanisime teise öö veeta Vilsandi saarel, aga aja puuduse tõttu ööbisime sadamale lähemal. Algul pidime telgis ööbima, aga siis avastasime täitsa korraliku lakapealse. Sai veel köetud ja minu jaoks möödus öö täitsa soojalt (kohati isegi tapvalt palavalt). Mõlemal ööl krabistasid ka hiired (ja muud loomakesed) ning esimese öö rahu häirisid ka natuke öösel saabunud autotäis noormehi, kes natuke valjult vestlesid töötava auto taustal.

Käisime seal lähedal ka ujumas, mis osutus kohati piinarikkaks. Kuna vee põhi oli väga kivine, siis hiljem avastasime põlvedelt sinikaid ja talla alt kriimustusi. Liikumine vees oli vaevarikas ja alles hiljem leidsime raja, mis viis paremasse ujumispaika.

TEINE PÄEV

Angla tuulikud. Palju ajaloolisi esemeid. Kui hakkasime lahkuma, siis öeldi meile, et peahoones sees on ka näitused. Külastasime muidugi neid ka siis.

Valjala maalinn. Ringvall-linnus (kividest ring), millele tegime tiiru peale.

Kaali kraater. Kunagi ammu mäletan selle külastamist. Ikka päris kokku kuivanud. Õhtul esines Anne Veski, aga teda me kuulama ei jäänud.

Kuressaare linnus. Hoones sees oli nii palju ruume ja käike, et me polegi kindlad, kas me kõik kohad ikka läbi käisime. Palju ajaloolisi esemeid ja jutukesi, mida uudistada. Vahepeal leidsime ka ühe käigu, mis viis päris sügavale. See oli aga täiesti kottpime käik, mis lõppes kinnise uksega. Natuke õudne oli küll mööda seda sügavamale minna.