1350-kilomeetrine sõit Griffith (NSW) -> Lock (SA)
November 10, 2018
4. päev - Griffith (NSW) -> Mildura (VIC)
Sõitsime 450km ehk 5h. Kohale jõudsime kell 20.00 ja sättisime end Mildura Golf Resorti, et saaksime voodis magada. Tee Griffithist Mildurasse oli vahepeal väga kohutav. Kruusatee ja tolmutorm. Nägime eemalt, et meid ootab ees tolmukiht, kust midagi läbi ei näe, aga sõitsime ikka sinna sisse. Mingit muud valikut niikuinii ei olnud. Vahepeal nägime vaevu meeter auto ette. Väga ohtlik sõitmine, sest teele võis mõni loom ära eksida või siis võis vastu sõita mõni auto.
5. päev - Mildura -> Whyalla (SA)
Sõitsime 650km ehk 7h. Kohale jõudsime kell 19.00 ja selle öö veetsime Whyalla Motor Inn'is. Teel Whyallasse nägime autot, mille esistange küljes rippus surnud kass. Väga jube vaatepilt. Vähe usutav, et see kass seal meelega oli, pigem ikka ei olnud autojuht kassi olemasolust teadlik. Huvitav vaatepilt oli see, et ühe auto kärus oli helikopter. Hakkasime nägema ka mitmeid Viterra teraviljasaite.
SA osariigi piiril oli toiduainete kontroll. Ära tuli anda kõik autos olevad puuviljad, aedviljad ja muud söögid. Andsin oma paar õuna kohe ära, aga ma olen suli ja oma avokaadosid neile ei andnud. Kui me hakkasime ära sõitma, siis nägime, kuidas õunad lahti lõigati ja nende sisu uuriti. Kui me silte õigesti mõistsime, siis SA on hädas putukatega, eriti vist kärbestega.
SA osariigi piiril oli toiduainete kontroll. Ära tuli anda kõik autos olevad puuviljad, aedviljad ja muud söögid. Andsin oma paar õuna kohe ära, aga ma olen suli ja oma avokaadosid neile ei andnud. Kui me hakkasime ära sõitma, siis nägime, kuidas õunad lahti lõigati ja nende sisu uuriti. Kui me silte õigesti mõistsime, siis SA on hädas putukatega, eriti vist kärbestega.
6. päev - Whyalla -> Lock
Oma teekonna lõpetasime lühikese otsaga, 250km ehk 2,5h. Kohale jõudsime kell 15.00, oleksime palju varem kohal olnud, aga 100km enne Locki jõudmist hakkas auto imelikku häält tegema ja vibama. Peatasime auto ja selgus, et rehv on katki. See oli midugi ideaalne uudis ja mõtlesime autos, mis edasi saab. Varurehv oli olemas, aga rehvivahetuseks vajalik tööriist oli puudu. Sel ajal kui me autos masetsesime natuke, peatus üks auto ja tuli meile appi. Vahetas meil rehvi kiirelt ära ja saime uuesti teele asuda. Kuna nii varurehv kui ka teine tagumine rehv olid väga kulunud, siis edasi sõitsime 80km/h.
Locki jõudes hakkasime uuesti masetsema, olime Google Mapsist muidugi Locki uurinud, aga siia jõudes jõudis meile alles kohale, kui väike see koht tegelikult on. Siin elab 190 inimest, väike kaupadest tühi megakallis toidupood, väga kallis kütus ja peaaegu mitte midagi muud. Kohalikud teavad kõik muidugi üksteist ja kui mõni uus nägu pildile tuleb, siis kohe lehvitatakse. Poes on asjad vähemalt 2 korda kallimad, kui mõnes normaalse koha toidupoes. Kui näiteks suuremast toidupoest on võimalik sai saada 50 sendiga, siis siin poes maksab sai 4 dollarit.
Locki jõudes hakkasime uuesti masetsema, olime Google Mapsist muidugi Locki uurinud, aga siia jõudes jõudis meile alles kohale, kui väike see koht tegelikult on. Siin elab 190 inimest, väike kaupadest tühi megakallis toidupood, väga kallis kütus ja peaaegu mitte midagi muud. Kohalikud teavad kõik muidugi üksteist ja kui mõni uus nägu pildile tuleb, siis kohe lehvitatakse. Poes on asjad vähemalt 2 korda kallimad, kui mõnes normaalse koha toidupoes. Kui näiteks suuremast toidupoest on võimalik sai saada 50 sendiga, siis siin poes maksab sai 4 dollarit.
Istusime tund aega autos ühel tänaval ja mõtlesime, kui halva otsuse me ikka teinud olime. Meile tuli tegelikult veel paar farmipakkumist, aga me olime oma Viterras nii kindlad ja tulime ikka siia. Pärast väikest passimist ja masetsemist võtsime ennast kokku ja helistasime supervisorile ja küsisime edasist infot. Saime teada, kus meie elukoht on ja liikusime sinna. Meie kompleksis elas sel hetkel vaid kuus inimest, mis andis meile aimu, et selles teraviljatehases töötab väga vähe inimesi. Me lootsime, et tegemist on suure tehasega ja et siin töötab vähemalt 50 inimest, aga ei. Jäime varakult magama teadmata, kuidas meil edasine korraldus pihta hakkab.
__
Brisbanest Locki sõit ei olnudki kõige hullem. Võrreldes bussireisiga Eestist Itaaliasse, oli praegune sõit päris tore. Me saime ise oma sõitu planeerida. Kui keegi tahtis pausi, siis tegime pausi. Kui tundsime, et võime veel 100km sõita, siis sõitsimegi. Itaaliasse sõidul oli minu jaoks kõige halvem see, et jalad surid ära ja üleülde oli bussis ebamugav istuda ja magada. Autos on sellesmõttes rohkem ruumi ja saab natuke asju timmida.
__
Brisbanest Locki sõit ei olnudki kõige hullem. Võrreldes bussireisiga Eestist Itaaliasse, oli praegune sõit päris tore. Me saime ise oma sõitu planeerida. Kui keegi tahtis pausi, siis tegime pausi. Kui tundsime, et võime veel 100km sõita, siis sõitsimegi. Itaaliasse sõidul oli minu jaoks kõige halvem see, et jalad surid ära ja üleülde oli bussis ebamugav istuda ja magada. Autos on sellesmõttes rohkem ruumi ja saab natuke asju timmida.
Nägime tee kõrval surnud pruunmadu. Elusat kohata ei taha.
Sain Sydneys B klassivenna juures kookosvett maitsta ja see oli nii hea, et pidin endalegi ühe ostma.
Lõputu vaade mitte millelegi.
Torm.
Siin pildil on kõige ekstreemsem hetk, kus me tõesti ei näinud mitte midagi.
Olime pikalt autoga sõitnud ja kui tankimiseks autost väljusime, siis saime kuumapahvakaga näkku. Õues oli 38 kraadi.
Väike pesu, kuigi auto on ikka sama must.
Põllul on suur masin. Ma ei julge pakkudagi, kui suur kogu see kaadervärk olla võis.
Sõitsime paljudest viinamarjaistandustest mööda. Loodame Casellalt endiselt jah-sõna kuulda.
Mildura Golf Resort.
Koht, kus NSW-st (New South Walesist) sai SA (South Australia).
Nägime esimest teraviljatehast Port Piries. Väga uhke ja suur koht. Eriti hea on seal see, et linnas on kõik olemas, normaalsed toidupoed, söögikohad, Big W ja muu vajalik. Kahjuks meie seal saidil ei tööta.
Pitsapaus.
Vaade Whyalla rannale. Huvitav on see, et kaugemal on vesi tumesinine, aga rannale lähemal helesinine. Ju siis on rannale lähedal vesi madal.
Rehvivahetus ja katkine rehv.
Selline huvitav sisalik, mida nägime väga tihti teel Whyallast Locki. Loom jäi auto kõrval seisma ja näis nagu tahaks meid rünnata.
Esimene pilguheit meie töökohale. Puude taga on näha valgeid ehitisi.
Vasakul silod ja paremal eespool näha meie uut kodu.
Teekond Griffithist Locki.
Kogu reisi teekond. Sõitsime kokku umbkaudu 3000km. Selle vahemaaga jõuab Tallinnast Itaaliasse. Korralik sõitmine.
10.11.2018
0 kommentaari