­

Goa reis #1 - 25.10.2017

November 24, 2017

Minu jaoks sai reis tegelikult alguse 23.10, sest siis liikusime bussiga Tartust Tallinna ja edasi laevaga Soome. Soomes ööbisime tuttavate juures ja sealt liikusime 24.10 varahommikul lennujaama. Algul vahemaandumine Dohas ja sealt teise lennukiga saime Goasse. Doha lennujaam oli ikka meeletult suur ja enda teise lennukini jõudmiseks pidime isegi lennujaamasisest rongi kasutama, mis oli täitsa huvitav kogemus. Sel päeval oli ka minu esimene lennukogemus, millest selgus, et lendamine mulle ei istu. Ei karda seda kõrgel õhus olemist ega alla kukkumist, aga see meeletu peavalu koos kõrvade lukustumisega, mis tekib maandumisel. Väga ebameeldiv, kõrvade puhul ei aidanud kommide lutsutamine, vee joomine ega muu. Lennukite kohapealt veel seda, et minu jaoks olid need Qatar Airways lennukite peatoed väga ebamugavad. Neid sai üles-alla liigutada, aga mitte piisavalt üles, et see mind ei segaks. Seetõttu oli ka magamine minu jaoks võimatu.

↑ Kohustuslik passipilt / - / Doha kohal (maru värviline ikka :D) 

Goasse jõudsime 24. vastu 25.10 öösel ja lennujaamas pidime täitma riiki sisenemise lehe, kuhu tuli märkida nimi, passi number, hotelli kontakt ja muu. Meie plaanisime ja olimegi Goas olles mitmes eri hotellis, lehele märkisin hotelli kontaktiks koha, mille märkisin ka viisale. Goa lennujaamas vaadati üle viisa, pass ja tehti näost pilt. Lennujaama 1. ja 2. korrusel on võimalik eurosid ruupiateks vahetada, siiski pole soovitav seda seal teha, sest vahendustasu võib olla suurem kui mujal. Lennujaamas oli ka pildistamine keelatud.

Oodates oma kohvreid, tulid kohe India mehed kärudega meile abi pakkuma. Muidugi väga kena neist, aga meie nende abi ei soovinud. Siiski ei tahetud sellest hästi aru saada ja meie juures käis veel mitu meest abi pakkumas, mis oli kohati häiriv. Saime oma kohvrid kätte ja liikusime õue. Sel õue jõudmise hetkel oli küll väike šokk. Lennujaamas oli nii hea jahe ja õue jõudes lõi selline kuumus näkku, keset ööd. Võisin teksapükstes ja kampsunis täitsa koomiline välja näha, endal oli küll imelik olla. Samuti oli lennujaama väljapääs ümber piiratud India meestega, kellest mitmed ootasid kedagi, lootsid kohvrite või taksoga või muuga seoses aidata. 

Väljapääsu juures lootsime näha hotelli transporti, aga seda meid seal ootamas ei olnud. Läks tükk aega, mil üritasime netti saada ja sealtkaudu hotelliga ühendust saada või siis vähemalt selle aadressigi kätte saada. Lõpuks otsisime lennujaama lähedalt ise kaks taksot, algul öeldi hinnaks 400 ruupiat auto kohta, aga pärast hotelli juures öeldi, et andke 500. Nad mäletasid küll, et algul ütlesid 400, aga pärast oli "100 more, give". Hotelli juurde nad ka muidugi minna ei osanud, kuigi sinna oli vaid 4km. Arvestades lennujaama ja hotelli vahemaad, siis oli takso hind ikkagi päris priske. Teel hotelli sain ka kerge šoki, sest teeperved tõesti uputasid prügist ja lehmadest (muidugi seiklevad  lehmad tihti ka keset autoteed). 

Meie esimene öö oli hotellis Mariaariose - Melody Of The Sea. Lennujaama lähedal veetsime ühe öö, sest ei soovinud hilja öösel sõita pikka maad lõunas olevasse hotelli. Hotellis öeldi, et sellisel kellaajal nad ei saadagi autot lennujaama vastu. Eestis olime välja printinud passikoopiad ja seal hotellis saime need juba ära anda. Tegelikult oleks saanud seal ka passid sisse skännida. Saime oma toad kätte ja pilt ei olnud tegelikult üldse ilus. Toad olid mustad - põrandad, seinad, lina, padi, tassid, kõik oli must. Bookingu piltide pealt näeb hotell ilus ja puhas välja. Üle ühe päeva poleks kannatanudki seal olla. Hommikul leidsin söögikarbi seest hunniku putukaid. Eks see oli ka minu enda viga, et niimoodi lauale jätsin (karbi külgedel olid mingid pisikesed augud).

↑ Meie n-ö plokis oli kolm magamistuba ja eesruum (pildil) 
↑ Meie pundi pisike kohvrimägi - 6 täiskasvanut ja 3 last
↑ Hotelli Mariaariose - Melody Of The Sea esikülg 
Hommikul lasime hotellil kutsuda meile takso. Kuumus oli ka tappev, väga harjumatu esialgu. Sealt liikusime kahe taksoga uude koju, milleks sai Villa By The Beach Goa. Lisaks lehmadele oli ka suur hulk hulkuvaid koeri. Villas oli olemas telekas, wifi (esialgu, kulutasime mahu kogemata üsna kähku ära), külmkapp, mikrokas jne. Ehk siis meil oli oma köök, kus saime süüa teha. Kraanivett muidugi ei joonud, selleks ostsime poest pudelitega vett. Samuti oli seal kaks magamistuba ja kolm vannituba. Minule seal villas meeldis, hea omaette olemine. Siis oli seal nadi olla, kui elekter ära läks (mida seal ikka juhtus). Siis ei töötanud muidugi tuulikud ega konditsioneer. Ilma ei kannatanud olla.

↑ Meie villa 
Muidugi käisime Benaulimi rannas ja shoppamas. Rannas seadsime end sisse Domnick's Beach Shacki alale, mis sai meie "kohaks" pea terveks reisiks. Eks siis seal me veetsime palju aega. Algul tervitati meid vene keeles ja samuti on ka söögikoha silt vene keeles. Pärast räägiti meiega ilusti inglise keeles. Söögid ja joogid olid täitsa mõistlike hindadega, kindlasti tunduvalt odavamad kui Eestis. Meid oldi pidevalt valmis teenindama, kerge pilk või käeviibe ja kohe oldi kohal. Söögid toodi meie lamamistoolide juurde. Arve maksmisel läksime söögikohta sisse ütlema, et arve palun ja alles siis hakati erinevatelt paberilehtedelt meie tellimusi kokku koguma. Need kirjutati eraldi lehele, löödi summa kokku ja saimegi lõpuks maksta. Võttis natuke aega. Terve reisi vältel oli rannas punane lipp, aga see ei takistanud kedagi ujumast. Vee piiril sai vahepeal ka istutud, aga pärast olid osad meist täpilised. Liivas olid mingid putukad, kes hammustasid. Rannas oli ka palju hulkuvaid koeri. Mitmel neist olid mingid vigastused. Lonkasid või siis oli kohe verd näha, mida vahepeal ka minu silmis lahti kraabiti. Jube vaatepilt.

↑ Domnick's Beach Shack, saime esimesel rannapäeval natuke vihma ka 

Päeva teisel poolel läksime shoppama. Ma ei oska hetkel üldse pakkuda, mis see villa ja müügipunktide vahemaa võis olla, võib-olla kuskil 15-20 minutit kõndimist. Ja nagu rannas, kuulsime ka seal vene keelt. Vene keeles tervitati ja kutsuti vaatama ja paluti hiljem tagasi tulla jne. Isegi kui meie vastasime inglise keeles, räägiti meiega mitmel pool vene keeles edasi. Võib öelda, et minu jaoks oli seda müüjate poolt kutsumist ja madam'itamist liiga palju. Iga päev, tulles ja minnes mitu korda. "Siin on ilusad sallid, tulge vaatama", "Madam, palun tulge vaatama", "Madam, miks te mööda kõnnite" jnejnejne. Just see peletab mind poodi astumast, mina eelistan pigem rahulikku vaatamist ja ostlemist. Aga nendel on kombeks igatpidi aidata. Tahad osta särki, aga siis pakutakse juurde ka mütsi ja salli ja isegi voodikatteid. Ja eraldi toodetele hinda ei öelda, kui seda küsid, siis öeldakse, et valige veel, me pärast ütleme teile kokkuvõtva hea hinna. Ja kui sa oled kahtleva näoga, et kas ikka osta, siis öeldakse, et "Madam, I'm giving you a good price". Ja pärast suurel turul saad aru, et said ikka vastu näppe, sest annab ikka kõvasti alla kaubelda, aga suurest turust räägin mingis muus postituses. 

Leidsime ühe täitsa korraliku puuviljade müügipunkti. Lao aga korv erinevaid asju täis, mine müüja juurde ja tema ütleb sulle hinna. Mina võtsin õunu, passioneid, mandariine ja banaane (igal korral erinevad kogused ja mitte kõike alati). Ei mäleta, et hinnad oleks üle 100-200 ruupia läinud. Seal pidi asju vene keeles ajama, sest vähemalt minu inglise keelest ei saanud ta suurt midagi aru. Ise ei rääkinud ta üldse inglise keeles. Hinda näitas kalkulaatori peal ja ütles samuti vene keeles.

Puuviljade läheduses oli pangaautomaat. Automaadist saab 24h jooksul välja võtta 10 000 ruupiat ehk 130€. Saates panka sõnumi, saab sama palju veel 24h jooksul välja võtta. Minul lõpuks need sõnumid enam ei toiminud ja sain ikka ainult 10 000 ruupiat välja võtta. Ja kui juhtuski nii, et läksin enne 24h täitumist ja sõnumi saatmata raha välja võtma, siis see masin lihtsalt ketras ja ketras ja pärast pikka ootamist tuli teade, et tehingut ei saa teha vms. Ei julgenud enne ka ära minna, kui lõpuks minu andmed sealt siis eest ära läksid. Meeldis see, et algul panid pangakaardi sisse ja siis pidi selle enne välja võtma kui sai edasi toimida. Nii ei unusta pangakaarti automaati.


Rannast, shoppamisest ja kõigest muust annab veel palju kirjutada. Aga praegu venib postitus jube pikaks, jõuab veel järgmistes ka kirjutada. Ja kuna ma enam eriti ei mäleta, mis päeval mis asjad juhtusid, siis ma surkan neid lihtsalt mingitesse päevadesse.

You Might Also Like

0 kommentaari