Austraaliasse mineku aeg on väga lähedal, vähem kui nädala pärast juba lendan. Vahepeal mõtlen, et ma ei ole veel valmis, aga siis jälle mõtlen, et teised on aussis juba rohkem kui kaks kuud askeldanud ja mina olen pidanud kooli pärast ootama. Nüüd on aga kool läbi, seminaritöö kaitstud ja lõpueksam tehtud. Lõpetamisele ma ei lähegi, sest sel ajal olen ma juba Austraalias ja pean seal hakkama saama. Väga hea tunne on, et kooliga enam tegelema ei pea, üks kohustus vähem.

Töö- ja puhkeviisa (Working Holiday Visa, subclass 417) tegin 21. märtsil ja kätte sain paari sekundiga seda ise taipamata. Vaatasin lihtsalt, et meilile tuli kinnitus, et avaldus saadetud, aga tegelikult tuli kohe ka luba riiki siseneda. Viisa maksis 283,21€ ja tegin selle Austraalia valitsuse veebilehel. Viisa enda täitmine ei olnud midagi keerulist, täitmise sai ka pooleli jätta ja hiljem lõpetada. Viisa kirjeldus ja vorm PDFina.

Lennupileti ostsin kolmapäeval ehk üsna viimasel hetkel. Tahtsin olla kindel selles, kus B ja C sel ajal viibivad, et ma lendaks ikka õigesse kohta. Lennud tegin Aero Traveli kaudu, kuigi oleksin võinud ka ise Momondot või muud lehekülge kasutada. Lendamised ooteaegadega kokku on 27h 30min. Ostsin muidugi ühesuunapileti ja maksin 693 eurot. Odav muidugi ei ole. Kui ma oleksin mitu kuud varem selle pileti teinud, siis oleks leidnud pakkumisi ka 450 euro kanti.

• 14. juuni  12.50 Tallinn - Helsingi 13.20  14. juuni
• 14. juuni  16.45 Helsingi - Hongkong 07.25  15. juuni 
• 15. juuni  12.45 Hongkong - Brisbane 23.20  15. juuni

Reisikindlustuse valisin Student Tour veebilehelt, kus on koostöös PZU ja IFiga välja toodud soodsamad reisikindlustused. Valituks osutus PZU pooleaastane pakett, 35 000€ meditsiiniabi ja sisaldab füüsilise töö riski. Maksin selle eest 171€. Kui ma B ja C jaoks PZUst ise hinnapakkumist küsisin, siis pakuti 35 000€ meditsiiniabi ja füüsilise töö riski 170,05€ eest. Seega üsna sama pakkumine.

Tegin enne Austraaliasse minemist Commonwealthi konto ära, et Austraaliasse jõudes toimuks pangakaardi saamise protsess kiiremini. Muidugi pean siis kohapeal veel kogumis- ja pensionifondiga tegelema, ehk savings accounti ja superannuationiga. Panka minemiseks on vaja vaid passi, welcome letterit (saab peale konto tegemist välja printida) ja mingisugust maksumaksmise infot. 

Võtsin ühendust ravimiametiga, et uurida retseptide kohta. Digiloost saab välja printida vajalikud retseptid inglise keeles ja käsimüügiravimitel ei olegi retsepte vaja kaasa võtta. Otsustasin, et rahvusvahelist juhiluba ei hakka tegema, väidetavalt pidi ilma ka hakkama saama. Siiski mul on aega seda veel teha, seega äkki käin teenindusbüroos ära. Ostsin kolm pakki ehk üheksa kuu jagu läätsesid. Eestlased Austraalias Facebooki grupis on läätsedest päris mitmel korral räägitud ja on täitsa võimalik nii Eesti kui ka Austraalia veebilehtedelt neid endale tellida. Samuti olen ma ostnud kaks Vana Tallinnat ja 500g Kalevi komme.

Hetkel teen listi, mida võib Austraalia seikluse jaoks veel linnast vaja minna, siis saab vajadusel need ka endale enne minekut hankida.

Suutsin sel kuul veel rohkem hullu panna kui eelmisel kuul. Edaspidi ma ilmselt trenni väga teha ei saa ja ei oskagi öelda, mis minust edasi täpsemalt saama hakkab. Praegu mõtlen küll, et üritan iseseisvalt leida aega, et ennast liigutada, aga kas ma ka seda Austraalias tegema hakkan, selgub hiljem.

Käisin õega 12. mail maal jalgrattaga sõitmas. Sõitsime umbes 20 kilomeetrit 1 tunni ja 11 minutiga. Saime mitmest mäest üles ja alla sõita. Sõitmist alustasime kella 11 paiku, seega sel ajal juba päike parajalt kõrvetas. Vahelduse mõttes on tore ka väljaspool spordiklubi ennast liigutada.

02.06.2018

Jah, ma lähen Austraaliasse.

Jah, ma olen megapõnevil ja natuke hirmunud.
Ei, ma ei lähe sinna lihtsalt reisima, vaid ka töötama.

Uudis missugune. Austraaliasse lähen töö- ja puhkeviisaga (Working Holiday visa) ja praeguste plaanide kohaselt peaaegu kaheks aastaks. Päris kaks aastat täis ei tule, sest tulen varem tagasi teiste sealolijatega, kes läksid Austraaliasse aprilli alguses. Täpset mineku kuupäeva ei tea, sest ma pole veel lennupiletit ostnud. Ilmselt jääb minek 10.-17. juuni vahele. See selgub siis, kui ma saan lennupileti osta ja tean, kuhu täpsemalt ma lendama pean. Austraaliasse lendan ma üksi ja seal saan kokku B ja C-ga. 

Plaani mul ka hetkel veel ei ole, ei tasu nii vara midagi ette ära planeerida. Muidugi esimeste asjadena teen Austraalias ära pangakaardi, telefonikaardi ja TFNi. Töö suhtes selgub hiljem, mis minuga saab. Muidugi oleks super, kui B saaks mind sebida sinna tööle, kus nad ise tol hetkel on, aga kunagi ei või teada. Ei tasu lootusi kõrgele ka ajada. Hiljem uutesse kohtadesse saame koos kandideerida, aga hetkel ei tea veel nemadki, kus nad tol hetkel olla võivad.

Ma olen saanud kaua aega mõelda, mida enda blogi nimega teha. Kindlasti tahtsin, et see oleks seotud Austraaliaga. Mõni aeg tagasi tuli pähe väljend A Cup of Tea ehk tassike teed. Ja tassikesest teest sai nüüd Tassike Austraaliat. Loodetavasti sobib :)

Käisin õdedega 28.-29. aprillil Siguldas, Lätis. Teepeale jäi ka mõni muu kohake. 

Tegin videokatsetuse, filmisin PROLAB Sports Cameras Series'iga ja töötlesin Wondershare Filmoraga. Ma teen videoid loodetavasti veel varsti ja seetõttu oli hea Lätis üks proovikas teha ja vaadata, kas ma üldse jaksan ja viitsin sellise asja käsile võtta. Monteerimine võtab muidugi tohutult aega ja päris rahul ma ka ei ole. Esimese katsena lasin läbi sellise natuke kehvema versiooni, kui ma tegelikult oleksin võimeline tegema. St muusika ja klipid ei jookse kogu aeg kokku, mõne klipi oleks pidanud panema pikemalt, mõne koha oleks võinud teisest kohast videosse lõigata jne. 37 minutist sai kokku 1 minut ja natuke peale.

Jah, ma käisin sel kuul väga palju trennis, aga see ei tähenda, et ma oleksin nüüd ülemäära tugev. Pigem olen mina see, kes rühmatrennides jääb natukeseks paigale, sest ei suuda liikuda. Neid kordi ikka on, kus mul lähevad mõlemad kõrvad lukku, hingata on raske, higi voolab ja ma lihtsalt katsun kuidagi olla, et hingamine korda saaks. Tegelikult tahtsin aprillikuus nati rohkem hullu panna, et saada kirja 30 trenni. Siis ma oleks nagu iga aprillikuu päeva eest trennis käinud.

Aprilli eesmärk oli jõusaalis käimist jätkata ja seda ma tegingi. Ning mingi hetk leidsin kooliasjade kõrvalt aega käia ka õhtul peale tööd trennis. Mõnikord on tunne, et kool ja täiskohaga töö korraga on liiga palju. Samas peab koolis kohapeal väga harva käima. 4. mail oli mul seminaritöö kaitsmine ja ma olen hindega isegi väga rahul. Sain C. Arvestades seda, et ma poleks peaaegu kaitsmisele saanudki ja et ma tegin töö tulemuste analüüsi ja järeldused kahe päevaga valmis, siis võib ikka väga rahul olla. Kaitsmine oli minu jaoks seminaritöö juures muidugi kõige hullem osa. Võiks ju arvata, et seitse aastat muusikakoolis esinemist ja kõik muud esitlused koolides on minu esinemishirmu vähendanud, aga julgen väita, et see on mitu korda hullemaks läinud.

Maikuu eesmärk on samamoodi hullu panna, sest juunis ma enam ilmselt trenni ei satu ja see trennita olek võib siis juba paar kuud või rohkemgi olla. Ilmselt lisandub küll füüsiline töö, aga päris trenni mitte. Paari päeva pärast sellest lähemalt.

06.05.2018