Olen endiselt veel veinitehases tööl, kuigi ei tea kui kauaks. 21. aprillil on mul Auscotti puuvillatehase medical ehk tervisekontroll ja peale seda mingil päeval hakkab töö pihta. Plaanin sinna 18.-19. aprillil liikuda. Aussis tunduvad suured muudatused toimuvat. Eile tuli välja uudis, et nüüdsest peavad KÕIK seljakotirändurid enne uude piirkonda uuele farmitöökohale asumist olema 14 päeva isolatsioonis. Peale seda uudist tuli muidugi puuvillatehasest kohe kiri, et olge valmis seda tegema ja vastavat dokumentatsiooni edastama. Kuna asi on aga üsna absurdne, siis võtsin ülemusega ühendust, aga ta ei osanud rohkem infot jagada. Peale seda helistasin kohe osariigi valitsusse, seletasin oma olukorra ära ja küsisin konkreetselt, mis värk on. Minuga rääkis naine, kes paistis üsna infosulus olevat, st jäi mulje, et ta ei tea 100% mitte midagi. Põhimõtteliselt andis mõista, et praeguse seisuga ma isolatsioonis olema ei pea, sest olen juba samas osariigis (kuigi uudistes on kirjas, et uude piirkonda minnes tuleb end isoleerida). Ütles, et neil endil pole mingit vastavat dokumentatsiooni väljastada, et ma saan tööandjale vaid mingite oma paberitega tõestada, et olen Griffithis mitu kuud olnud. St palgasedelid, majutusandmed jne. Kui nüüd aga tuleb välja, et ma pean ikka 14 päeva isolatsioonis olema, siis pean paugupealt veinitehasest ära tulema ja võib-olla Narrabrisse (7h kaugusel) sõitma, et seal 14 päeva lukutaga olla. Kõik on siin kole segane ja mitte keegi ei tea midagi kindlalt. Ometi ilmuvad uudised, aga vastavat täpsustavat infot ei saa mitte kusagilt lugeda. Võib vist arvata, kui närvi ja stressi siuke asi viib. Olukord on Eestiga üsna sama. Kõik söögikohad, meelelahutused jne on kinni. Siin peab hoidma 1.5m vahet, Eestis 2m. Kodust välja võib minna suht aint töö, toidu ostmise ja trenni tõttu. Kõik kogunemised keelatud. 

Pealkirja panin selle järgi, mida me ühe fidžilasega kogu aeg ütlesime. "Best time of the day" ehk "Parim aeg päevas". Seda ütlesime siis, kui oli viis minutit tööpäeva lõpuni. Parim aeg, sest tead, et oled tööd rabanud, st palk on tulemas, ja tead, et nüüd saad kohe koju minna. Enam ma kahjuks teda ei näe, sest minu vahetust muudeti jälle ja nüüd töötan umbkaudu 15.30-23.30. Esimene vahetus lõpetab tööl tund aega enne meid, et kaks vahetust omavahel kokku ei puuduks. See tähendab, et kui üks vahetus peaks koroona saama, siis teine vahetus võib puutumata jääda. Griffithis peaks praeguse seisuga olema kolm juhtumit ja need kõik on austraallased. Kaks neist said juba kopsaka trahvi, sest üks oli läinud koroonaga toidupoodi ja teine juuksurisse (ja nad olid teadlikud, et neil on koroona ja neil kästi isolatsioonis olla). No kus on mõistus??

Tunnistan ausalt, et mul on sellest veinitööst siin täiesti siiber. No nii kõrini kui olla saab. Ma pole mitte kunagi nii draamarohkes kohas töötanud. Eks draamasid ole ikka igal pool, aga siin olen ma neisse kistud ja pean igapäevaselt tööl taluma igasugust jama, mis ajab täiesti vihaseks. Ma olen juba sinnamaani viidud, et olen ülemuse juurest kaks korda lihtsalt minema jalutanud, kui ta üritab midagi öelda või küsida. Enamik draamad ongi temaga seotud, aga ma ei hakka siin neisse laskuma. Juba nende peale mõeldes ja teades, et kahe päeva pärast olen jälle selles õudses keskkonnas, paneb sees keema. Katsun üle elada, kohe on läbi. 

 Tööl tehti nalja "Mis kohv sulle meeldib? Latte, mocha või long black." Vasakul iisraellane (ta lendas juba oma riigi eralennuga koju) ja keskel fidžilane (selle sama mehega pidevalt ütlesimegi seda pealkirjas olevat väljendit).

 Vahepeal sain lollusega hakkama ja lõhkusin selja ära. Pildilt pole nii hästi aru saada, aga nahk oli ikka täiesti maas ja ka mitu nädalat hiljem pole kuigi palju paranenud. Õnnetus juhtus muidugi tööl ja mult küsiti ka, et kas kõik ikka korras. Mina läbi valu ütlesin, et kõik on tip-top. Ja samal ajal tundsin, kuidas veri mööda selga alla nirises :D Alles kodus julgesin vaadata, kui hull seis oli.

 Kaalumaja ja tagapool cellar. Kaalumajas ma enam ei tööta, sest rekkaid enam sisse ei tule.

 Xflow - sain seda masinat ka näppida. Millegi tõttu räägitakse siin tööl kõik asjad palju raskemaks, kui need tegelikult on. Mingi aussikate teema, et kõik on raske ja kogemust vaja, aga tegelikult on kõik imelihtne. 

 Sain veinitankureid täita. Kahte inimest selleks vaja. Üks möllab pumba ja kraanidega, et õigeid tangiosi täita. Teine üleval karjub 5, 4, 3, 2, 1, kael, STOP. Sain mõlemat teha. 

 Mahla puhastamine prahist. 

 Vabalt 22 000 sammu täis. Kell on 11 õhtul, mitte päeval.

 Vahepeal olid mu käed mitu nädalat sellised. Igasugused ained tegid käe mustaks ja enam puhtaks ei läinud. Tõsine töömees.

 Panin püksitasku suure spanneri ehk mutrivõtme. See on vaid 2 inchine (~5cm), aga meil on ka 3 (~8cm) ja 4 (~10cm) saidil kasutuses. Nende abil kinnitame vidinaid ja voolikuid tangi ning pumba külge. 

 Tööl jagati käte desinfitseerimisvahendeid.

 Vannis luuras pisike hiireke. 

 Viimati mängisin bowlingut Eestis õdedega :)

 Olin kaks nädalat vahepeal täiesti läbi omadega. Energiat polnud üldse ja kogu aeg oli tohutu väsimus. Ühel hommikul enne tööd otsustasin jalutama minna ja nagu naksti oli kõik jälle ülihea. Nüüd katsun iga päev jalutamas-jooksmas käia ja ka erinevaid harjutusi teha. Jõusaal on ju nüüd kinni.

 "It's a beautiful day!" ehk "On ilus päev!"

Muruplatsil harjutusi tegemas. 

 Tuli jälle lugemistuhin peale. Olen kuskil kuu ajaga 9 raamatut läbi lugenud. Eestlased saavad ju e-raamatuid laenutada.

 Eestlase tehtud seemnesepik ja röstpaprikaga hummusemääre.

04.04.2020