Vahetasin elukohta mõned nädalad tagasi. Eelmisest majast lahkudes oli seal 15 inimest ja nüüd uues kohas on neli inimest. Majaomanikul on oma vannituba ja meil teistel on kolme peale oma vannituba. Algul oli väga hea, sest olin öövahetuses ja nad päevavahetuses. Saime kõik rahulikult omaette toimetada. Nüüd olen päevavahetuses ja natuke rohkem sagimist on, aga seis on ikka palju normaalsem kui 15 inimesega majas. 

Naistepäeval oli mul sünnipäev ja juba umbes 5-6 aastat ei ole ma seda tähistanud. Kui ma ei eksi, siis paaril eelneval aastal sai paari sõbraga söömas käidud, aga see ei olnud ka sünnipäeva tähistamine, vaid lihtsalt tore koosolemine. Üle pika aja sain vabal päeval oma kodus ärgata, muidu olen sõprade juures olnud. Üks pikem uinak paari kuu jooksul oli väga teretulnud. Ema saatis Eestist suure kastitäie head paremat ja olen seda siin nüüd mõnda aega nautida saanud. Praegu ütleb sisetunne, et järgmine aasta ma tähistan oma sünnipäeva lõpuks. Siis on juubel ka (25), kuigi ega see päeva erilisemaks ei muuda.

Päev enne sünnipäeva läks auto muidugi tuksi (jälle!). Sõitsin rahulikult töölt koju ja poolel maal vaatasin, et kaks andurit põlevad. Peatasin auto teeserval, panin korra kinni ja enam uuesti käima ei läinud. Esimese asjana kirjutasin paanikas muidugi Facebookis perechati oma jamast, aga kõik magasid. Võtsin ühendust paari sõbraga ja lõpuks tuli ühe endine majaomanik krokodillidega mu autot elustama. Saime auto käima ja jõudsin peaaegu koduni, kui tundsin, et rool on järsku väga raske, keerata oli võimatu. Näidikud hakkasid ka kõik üles-alla hüppama ja armatuur oli tulukesi täis. Tõmbasin auto kiirelt teeserva ja auto surigi välja. Sama päeva õhtul ja järgmisel päeval käis sõber viga fikseerimas ja selgus, et genekas on läbi. Tellisin ebayst uue, kohale jõudis see nelja päevaga ja sama päeva õhtul vahetas sõber kohe ära ka ja oligi kõik korras. Tõsiselt vedas, et mulle appi tõtati. Ja teadagi oleksin ma ennast mehaaniku juures segaseks maksnud. Geneka eest maksin 160$.

Kui auto tuksis oli, siis ma olin valmis tööle jala kõndima, mis oleks mul aega võtnud 1h, ehk siis oleksin hommikul kella 4.30 ajal liikuma pidanud hakkama. Õnneks aga tõttasid kaks töökaaslast appi ja sain nendega käia. Väga vastik on kellestki teisest sõltuda, tekib abitu tunne. Nüüd mingi aeg peaksin veel rehvid ka ära vahetama ja lasen vist üleüldise kontrolli ka teha, et kas on veel midagi hullemat viga. Tean, et amort on läbi, diskid ka ilmselt, aknapesupump ei tööta ja mingi aeg auto värises ka, aga õnneks see pole enam märku andnud. See muidugi ei tähenda, et probleem on kadunud. Probleeme autoga tuleb kindlasti veel Aussis esile.

Koroonaviirusest nii palju, et kerge paanika Austraalias on. Vahepeal osteti kõik vetsupaber ära ja poed panid peale piirangu, kui palju võib osta, aga muidu on üsna rahulik seis hetkel. Tundub, et Eestis on see paanika suurem.