Mõtlesin teha hullu Auscotti Warreni ja LDC Emeraldi tehaste võrdluse, aga ikka ei taha seda teha. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Usun, et suuremat rolli mängib see, millises tehases on võimalik rohkem raha teenida. Auscottis oli tunnitasu 26,54$, mis oli kõikidel casualidel ehk tavatöötajatel sama. Alates mingist tunnist päevas hakkas saama 1.5x ja nädalavahetustel 2x tunnitasu permanenti tunnitasust. LDC (nagu ka enamik teised puuvillatehased, v.a Auscott millegi pärast) kasutab seaduse poolt paika pandud puuvillatööstuste palgatasemesüsteemi, mis sõltub positsioonist. Minul on tase 2 (CG2) ehk ma teenin 26,83$ tunnis. Esimesed 7,6 tundi päevas teenime 26,83$ tunnis ja edaspidi võetakse 1,5x summa permanenti tunnitasust (permanenti tunnitasu on 21,46$ ehk 1,5x tunnitasu on 32,19$) ja nädalavahetustel 2x tunnitasu (ehk 42,96$). Payslip jäi esialgu väga segaseks, sest kirjas on justkui ma teenin 21,46$ tunnis, aga see casuali lisatasu on pandud eraldi reale, mida ei oska algul vaadatagi. 

Olen palju mõelnud kolmandast aastast Austraalias. Võimalus jääda kolmandaks aastaks on alles üsna hiljutine muudatus ja selleks tuleb alates 1. juulist kokku koguda kuus kuud farmipäevi. Praeguse seisuga on mul olemas kaheksa nädalat ehk kaks kuud, seega neli kuud veel vaja ja saangi kolmandaks aastaks ka jääda. Seda veel öelda ei oska, kas vahepeal käin Eestis või teen kõik kolm aastat jutti ära. See selgub kunagi hiljem.

Teen tavaliselt kõik viis lõunasööki pühapäeviti valmis, et ei peaks väsinuna tööpäevade lõpus askeldama. Jah, ka viis päeva hiljem maitseb söök hästi! :D Mõni siin juba suutis mainida, et kuidas ma suudan nii seisnud sööki süüa. Igatahes, ükskord ei jagunud süüa reedeks ja viskasin kotti nuudlipaki. Tööl aga selgus, et ülemus teeb lõuna välja. Milline tore uudis. Lõunaks pandi kõik masinad seisma (seda pole väidetavalt kunagi siin tehases tehtud) ja saime rahulikult süüa kõik koos. Ma olen väga positiivselt meelestatud siinse tiimi üle, kõik on väga sõbralikud. Ja ülemusega saab ka lihtsalt lobiseda ja nalja visata, ei ole vaja teda üldse karta. 

Praeguse seisuga on väidetavalt veel umbes 1,5 nädalat tööd, seega kohe-kohe tuleb oma kodinad kokku pakkida ja kuskile edasi liikuda. Oktoobri keskpaigas hakkab töö Lõuna-Austraalias Locki teraviljasaidil, kus käisin eelmiselgi aastal, aga mida ma senikaua teen, seda veel ei tea. Suurima hea meelega täidaks selle kuuse vahemiku tööga, aga kas see ka õnnestub, see selgub natuke hiljem.

Küsisin lõpuks tööl luba pildistamiseks ja filmimiseks. Paar esimest pilti telefoniga eelnevalt tehtud ja ülejäänud GoPro Hero7-ga.

Tehases toodetakse kahte sorti bale'e, milleks on puhtad bale'id ja motes. Motes on Google andmetel ebaküpsetest seemnetest ja ebemelistest kiudest koosnevad bale'id. Mina kutsun neid prügibale'ideks. Nendest tehakse näiteks teksapükse. Imelik mõelda, et halvemast puuvillast tehakse teksapükse, mis maksavad meeletult palju ja puhtamast puuvillast tehakse t-särke ja muud, mis maksavad tunduvalt vähem. Väidetavalt maksab üks prügibale 100-800$ vahemikus. Puhas bale maksab hooaja alguses ehk veebruaris umbes 900$ (sest Emeraldi gin alustab kõige esimesena tööd puuvillatööstuses) ja peale seda hakkab hind vaikselt langema. Kujutage nüüd ette, et veebruaris töötab kaks shifti ehk rohmakalt öeldes teeme kahe tiimi peale kokku umbes 1000 bale'i. St juba esimese päevaga teenitakse 900 000$, aga see kõik ei jää meie firmasse, suurem osa läheb ikkagi farmeritele, kes selle meile tõid. Ühest puhtast bale'ist saab teha näiteks 215 paari teksapükse või 1200 t-särki.