Warreni maja saaga on peale pikka võitlust lõpule jõudnud. Minu närvid olid selle teemaga ikka väga ära söödud ja nüüd saan taastuda sellest jamast. Lõppes see siis sellega, et maakler saatis kolm absurdset arvet. Ühe arve seoses esiuksega suutsin tagasi lükata (teisi mitte). Nimelt tahtis ta meilt raha nõuda selle paranduse eest, kuigi me isegi ei kasutanud seda ust mitte kunagi, sest ta ise ütles kõige alguses, et me seda ei teeks. Teisele arvele oli märgitud kuuri koristus. Võitlesin selle arve pärast ka vapralt, sest meil ei olnud kuuri ligipääsugi ja veel enam polnud sealne meile kuuluv. Jah, me muukisime sinna kuuri sisse (keegi ei teadnud seda), aga kõik jäi lõpuks täpselt nii nagu ta alguses oli. Kui maaklerile surusin, et me ei saanud kuuri sissegi, siis ta hakkas keerutama, et selle all on mõeldud kuuri ümbrust ka. Väitis, et majaomanik oli väga kurjaks saanud sealse segaduse pärast. AGA seal ei olnud mitte mingisugust prügi kui meie lahkusime! Ainuke ebanormaalne asi oli kuuri taga olev ostukäru, mis oli seal ka enne meid. Meil ei tulnud mõttessegi, et me võiks seda sealt ära liigutada. Kolmas arve oli seotud mingi pistikuga ja ma lõpuks lihtsalt ei suutnud enam võidelda ja ei hakanud seda arvet tagasi lükkamagi.

Selle maakleri teema teeb veel kahtlaseks see, et ta ei võtnud neid summasid maha bondist ehk tagatisest, vaid ta võttis maha need minu isiklikult üle makstud rendist. Tagatis on seotud valitsuse veebileheküljega ja ma ei saagi aru, kas ta lihtsalt vusserdas selle jama kokku ja ei tahtnud midagi sinna valitsuse lehele märkida. Asi on igatahes väga kahtlane, aga ma olin selle teemaga end juba mitu nädalat vaevanud ja ei tahtnud sellega enam tegeleda. Tagatis oli 1600$ ja rent oli 800$, aga sellest rendist võttis ta siis umbes 200$ maha. Vähemalt on asi ants nüüd sellega. 

Eelmises postituses mainisin, et olin äsja uude koju kolinud. Siin on ikka tunduvalt parem ja ilusam. Elan koos nelja eestlasega ja üüri maksan 70$ nädalas. Eelmises kohas maksin 175$ ehk siis vahe on märgatav. Asume täitsa linnas sees ja botaanikaaeda jooksen 10 minutit. Oma toast pääsen rõdule ja tuba on ka mulle täpselt paras. Toas on ka telekas, aga kuna ma pole Aussis põhimõtteliselt üldse telekat vaadanud, siis ei oska ma sealt ka midagi enda jaoks huvitavat leida. Ainuke natuke jama asi on see, et seinad kostuvad väga hästi läbi ja ma alati kardan, et keegi ärkab minu liikumiste peale hommikuti üles. Ma olen praegu kuidagi väga halva unega ja vahepeal tööpäeviti ärkasin juba kell 5 üles, kuigi oleksin võinud veel vabalt pool tundi magada. Vabadel päevadel ei suuda ka üle 7 magada. Väga veider mõelda, sest kunagi olin ma ju üks suur unekott, kes võis vabalt viieni päeval magada. 

Mulle tohutult meeldib Emerald ikka. Kõik on nii ilus roheline ja kõik vajalik on olemas. Ainuke kurb asi ongi see, et pole rannikut, kus ujuda ja peesitada. On väga suur tõenäosus, et juba veebruaris olen siin tagasi samas töökohas, kui siin algab põhihooaeg. Aga eks ole näha, mis kaardid elu mulle kätte annab.

Ükskord tuli tööl meile eestlastele ligi üks meesterahvas, kes ütles, et ta naine on eestlane ja tal oleks väga hea meel, kui saaks teiste eestlastega natuke juttu puhuda. Mees ise on Lõuna-Aafrikast pärit, aga sai siia alaliseks elanikuks tänu oma oskustele. Nüüd laupäeval läksimegi neile külla, sõime ja heietasime igasugusid lugusid. Väga tore oli ja sain palju mõtteainet.

Ja käes on juba august! Aeg lendab nii kiiresti siin Austraalias, täiesti uskumatu.