Aeg viljakuhjade vahelt välja ronida

December 29, 2018

Nii lihtsat tööd nagu siin teraviljasaidil ei tee ma ilmselt kunagi enam. Kui ma just järgmine aasta ei otsusta uuesti teraviljasaidil töötada ja samu ülesandeid teha, aga ma kahtlen selles. Kui ma töötaks järgmine aasta uuesti teraviljaga, siis ma kindlasti ei tuleks Locki tagasi ja ma uuriks eelnevalt, kus saab korralikult tunde teha, sest siin seda igatahes eriti teha ei saanud. Vähemalt andmesisestajana mitte, aga punkrite ja blokkide (silode) rahvas sai küll mõnevõrra rohkem töötada.

Ükspäev jäin tööle hiljaks. Mul oli äratus pandud kella 6, et kell 6.30 tööl olla. Sel ajal mu telefon mind ärataski, aga tuli välja, et mu telefonis oli ajavöönd valeks läinud ja kell oli hoopis 7! Mina olin just ärganud ja ülemus helistas mulle, ta rääkis telefonis nii vaikselt ja ma ei saanud mitte midagi aru. Arvasin, et ta tahtis kinnitada, et täna hakkab tööpäev kell 6.30. Lõpetasin kõne ja hakkasin tööks valmistuma. Järgmine hetk kirjutab mulle juba C ja üks teine töötaja, mõtlesin, et teevad mulle lolli nalja, aga lõpuks ma ikkagi jäin uskuma, et kell ongi 7. Panin end jubekiirelt valmis, põhimõtteliselt jooksin tööle ja sain ennast tööle registreerida kell 7.10. Vabandasin tööl ette-taha, aga keegi ei olnud pahane. Selliseid hiljaksjäämisi ja töölt puudumisi tuleb seal iganädalaselt ette. Ülemus ütles ka, et nad teavad, et ma olen korralik ja alati õigel ajal kohal ning et see väike hilinemine ei tähenda midagi. Mina muidugi tundsin ennast terve päev halvasti, ei ole ju minuga midagi sellist kunagi juhtunud.

Sain töötada nii kaalumajas kui ka klassifikatsioonide hoones. Kaalumajas pidin mitmel korral improviseerima, sest vahepeal kadus elekter ära ja vahepeal kui mina pausil käisin, keeras teine töötaja jama kokku. Meil käib vahepeal saidil veokeid, mille treilerites on erinev vili. See tähendab, et treilerid tuleb eraldi kaaluda ja eraldi süsteemi märkida. Pikk lugu, aga sain igatahes korralikult ise esmakordselt ja hiljem teiste vigu parandades nuputada.

Klassifikatsioonide hoones pakkus mulle üks töötaja, et võib õpetada, kuidas teha falling numbers ehk otsetõlkes langevate numbrite testi. Üldiselt seda testi väga ei tehta, aga kui on olnud vihmane periood, siis suurfirma nõuab selle läbiviimist. Seda testi viiakse läbi teravilja idanemise kahjustuste määramiseks. Pean tunnistama, et ma eelnevalt ei saanud aru, milleks seda testi läbi viiakse, aga nüüd kui ma enam seal ei tööta, otsustasin natuke googeldada. Mulle näidati ühe korra ette, kuidas seda läbi viia ja järgmised korrad sain juba ise askeldada. Minu õpetaja oli uhke, et asja nii kiirelt käppa sain, sest ega see kõige lihtsam esialgu ei ole.

Ühel ettenähtud vabal päeval küsisin, et kas ma võin ikkagi tööle tulla ja punkrites töötada. Ülemused olid nõus ja mina põnevil, sest punkrite kogemust mul üldse ei olnud. Sain ground sheetide ehk aluskilede õmblemist aidata, koristada punkrite ümbrust ja sisemust. Nägin pealt, kuidas stackerit ja hopperit (masinad, mille abil teravili punkritesse liigub) liigutatakse ning sain ise natuke hopperit üles-alla nuppudest liigutada. Põhiline päevategevus oli punkrite koristamine seest. Ehk siis ühest punkrist oli teravili juba veokitega Port Lincolni silodesse edasi viidud ja jäägid toimetati laaduriga silodesse. Meie pidime aluskilesid katki lõikama ja kokku rullima. Sain terve päev teiste eestlastega kaasas jõlkuda, tore, et nad mind talusid ja kaasa vedasid.

 Rekkamees saab ilusti oma uksest-aknast paberi mulle kaalumajja ulatada.




 Järjekordne lihtne päev, kus ei pidanud midagi tegema. Kuulasin jõululaule, konditsioneerist tuli sooja (sest õues oli külm) ja olin lebos.

Sellel ja järgmisel pildil vahendid ja masinad, millega ma idanemise kahjustuste testi teen. Kõigepealt panen väikse koguse teravilja masinasse ja masin purustab selle jahuks (mõni töötaja võtab seda jahu koju kaasa ja kasutab kokkamisel).

Seejärel pean kaalu abil arvestama 7g jahu, panema selle katseklaasi, läbi loksutama käsitsi või masinaga (mina teen seda käsitsi, saab kiiremini), metallvardaga läbiloksutatud segu katseklaasis alla poole lükkama ja langevate numbrite masinasse panema. Pildil on vasakul kaal, keskel langevate numbrite masin ja paremal katseklaaside loksutaja.

Vasakul pildil järjekordne lihtne päev kaalumajas. Ja parempoolsel pildil on teised töötajad klassifikatsioonide hoones jahtumas, sest õues on liiga kuum (40 kraadi).

Tööl oli laual väike jõulupuu.

 Viljad ja muud tooted, mida Viterra vastu võtab. Meie sait võtab vastu ainult wheati ehk nisu ja barleyt ehk otra.

Tegin tööl iseendast pilti.

Minu, B ja C kiivrid. Neid me endaga kaasa ei võta, jätame need meie majutuse omanikule.

Olin Lockis 55 päeva, neist 38 tegin reaalselt tööd ja neist 27 peaks farmipäevadena lugema, kuigi ma endiselt peale pikka uurimist ei saa päris täpselt aru, kas ma neid õigesti loetlesin. Kui teed nädalas 38h tööd, siis peaks arvesse minema terve nädal ehk seitse päeva. Kui teed päevas 7h tööd, siis see peaks ühe päevana kirja minema. Kuidas aga tõestada, et ma tegin mingi päev 7h tööd, kui payslipil ehk palgasedelil on kirjas ainult terve nädala tunnid. Samas on kirjutatud midagi sellist, et kui farmis on normaalne 4+ tundi päevas teha, siis peaks see 4h päev ka kirja minema. Aga mina ei tea, kas need tunnid on Viterra jaoks normaalsed. Ma olen lugenud läbi valitsuse lehel oleva farmipäevade teema, googeldanud selle kohta ja lugenud teiste eestlaste postitusi arusaamatustest farmipäevadega. Minu arust ei ole see teema piisavalt konkreetne ja arusaadav.

Näide valitsuse lehelt. Sophia teeb 3 kuud 5-6 päeva nädalas tööd. Töötab 5-9h päevas, neid tunde loetakse selles asutuses normaalseks ja ta saab selle eest 3 kuu farmipäevad kirja.

Igatahes on mul on hea meel, et CVs on nüüd üks hea farmikogemus kirjas ja inglise keel on kõvasti paranenud. Ma teadsin juba enne Austraaliat korralikult sõnavara ja kirjutada oskan ka üsna korrektselt, aga rääkimisel tekkis alguses tõrge. Teadsin, mida öelda, aga ikka natuke pudistasin sõnu välja.

Aeg Lockis on läbi saamas, eile oli viimane tööpäev ja ütlesime tööl teistele head aega. Minu arust on hüvastijätud nii ebamugavad, aga selle paar hetke elab üle küll. Mul on väga hea meel, et ülemus jäi meiega rahule ja soovib meid järgmine aasta siia tagasi. Tegi nalja, et on reegel, et järgmine aasta peame tagasi tulema. Üks teine töötaja saatis mulle väga toreda sõnumi, mis tegi ka tuju väga heaks.

Sõnumist saan hästi aru, aga tõlkida on raske. Siiski üritan: "Mul oli väga tore sinuga koos töötada. Ei võta kaua aega, et sinu järgmine töökoht mõistaks, milline vara (?) sa oled, nagu meie seda tegime. Loodan, et sinu tulevased püüdlused on rikkalikud (?), loodan sind näha järgmisel viljakoristusel. Püsi terve." Sõnumi saatis mulle neljakümnendates Ameerika mees, kes tutvus enda Austraalia naisega karaokerakenduse kaudu. Julgen väita, et see mees on üks lahedamaid inimesi, keda siin Lockis kohata. Huumorisoon on tal suurepärane.

Juba homme asume linna poole teele aastavahetuseks. Eile veel oli selgusetu, mis linna liigume, aga selle otsuse saime päeva lõpuks tehtud. Esialgu olime oma Sydneys kindlad, aga uurides erinevaid võimalusi ja rahakulutusi, siis otsustasime hoopis Melbourne kasuks.

29.12.2018

You Might Also Like

0 kommentaari