Meil oli Benaulimi taksojuhiga kokkulepe, et tuleb meile sel hommikul 11 aegu hotelli juurde järele. Kell 11 tuligi kaks taksot meile järele ja seejärel võtsime suuna jälle Benaulimi. Tahtsime enne veel poes käia ja suundusime jälle Mall De Goasse. Seekord käisime ainult toidupoes, krabasime oma asjad ja liikusime takso poole. Takso oli keskusest üle tee parklas. Selleks, et sinna parklasse saada, tuli kõigepealt otsida ülekäigurada. Ülekäigurada leitud, selgus, et autod niikuinii ei peatu. Seega läksime riski peale ja lihtsalt astusime auto teele ja läksime ülikiirel sammul üle. Neid autosid vooris seal kogu aeg sõita, sellist rahulikumat hetke ei olnudki. 

Sõitsime Benaulimi, meile anti uus villa ja seadsime seal end sisse. Villa oli väiksem ja kuidagi halvemas seisus. Oli näha, et seal ei ole keegi mõnda aega olnud või siis oli lihtsalt koristamata. Toad olid tolmused ja üldse olid kõik nõud ja ruumid räsitud moega. Selle ühe öö kannatas seal magada küll. Vähemalt oli konditsioneer olemas.

Käisime basseinis ujumas ja otsustasime veel poodi minna. Rääkisime Samiga ja tema soovitas meile Mall De Goad, kuigi me olime seal just käinud. Rääkis, et Mall De Goa on Goa kõige suurem pood ja nagu Euroopa suur keskus. Mõeldes meie Lõunakeskuse või mõne muu Eesti keskuse peale, siis Mall De Goa ei ole juba Eesti omadegagi võrreldav. Seejärel tuli jutuks Big G või Osia mall. Meid viidi Margaosse Osia Malli. Kui ma õigesti mäletan, siis me Osia Malli tegelikult ei läinudki. Läksime selle läheduses olevale turule. Üks turu osa oli täis kalu, see lõhn oli kohutav ja seal ei kannatanud eriti olla. Teine osa oli täis puuvilju. See turuosa oli väga meeldiv. Puuviljad olid nii ilusti paigutatud ja kõik oli nii ilus värviline. Seal oli lilli ka. Ostsime sealt puuvilju ja juba oligi õues kottpime.


Margao kubises kerjustest. Küll käisid meil naised sülelastega järel, küll jooksid väikesed lapsed järgi. Kõige ebameeldivam oli aga üks umbes 10-aastane poiss, kes üritas meile õhupalle müüa. Meie aga ei tahtnud neid osta, aga tema käis nii tungivalt peale. Surus neid meie väikestele lastele näkku ja kätte. Ajasime küll eemale, aga ikka lipsas ligi ja juba üritas õhupalli kätte anda. Vahepeal, kui tema tuttavatest liiga kaugele kõndisime, siis ta pöördus tagasi ja jättis meid mõneks ajaks rahule. Kui me tema piirkonda aga jälle sattusime, siis ta hüppas jälle ligi. Andsime küll raha, aga tema anus edasi. Muidugi on arusaadav, et võib-olla tal ongi kodus raske ja süüa pole vms. Aga see oli nii nõme, kuidas ta meile näkku naeris, kui me ütlesime, et ära topi neid lastele igale poole.

Otsisime endale tükk aega taksot. Lõpuks leidsime ühe, aga seal olid juba inimesed sees. Küsisime ikkagi, et kas te teate, kust me saaks takso. See mees kupatas seejärel inimesed oma autost välja, ilmselt tema perekond, ja võttis meid peale, et Benaulimi viia. Auto oli väga logu ja natuke oli hirm, et laguneb meie all laiali. Autos olid padjad, mis pani mõtlema, et kas see perekond magas seal autos. Samas ei tahaks uskuda, sest neil olid korralikud riided seljas ja oskasid ka ilusti kenasti inglise keelt. See sama õhupalle müüv poiss oli ka meil takso juures ja üritas autoaknast neid sisse suruda, aga siis selle taksojuhi tütar üritas teda minema ajada.

Benaulimis käisime õhtust söömas Valonia's Wheelsis. Mina võtsin pastat, millega võis rahule jääda. Korralik söögikoht. Käisime veel poes ja õhtul hilja Benaulimi rannas. Käisime öösel pimedas ka vees, kuigi meid käidi välja kutsumas. Domnick's Beach Shackis oli disko ja paar inimest tantsis seal.