Pealkiri tuleb NTC+ trennist, kus treener ütles, et "me ei higista, me sädeleme." Ma pole 100% kindel, kas ta päris sellise sõnastusega ütles, aga mõte jääb samaks. Mind hakkas see sädelemine nii kummitama ja väga hea ütlus minu arust. Ma olen üks suur Pinteresti kasutaja ja kogun sinna endale mõningaid lauseid. Aga see sädelemine on minu arust ikka kõige parem.

Algul, kui ma trennis hakkasin käima, siis ma natuke kartsin seda, et ma ei suuda teistega sammu pidada ja et ma teen midagi valesti. Ikka olen pidanud hoogu maha võtma ja vahepeal isegi kükitama, et natuke hinge tõmmata. Neid hetki on olnud ja tuleb ka veel. Vaikselt tuleb vastupidavust juurde ja küll millalgi saabub aeg, mil ma suudan kõike paremini kaasa teha. Neid hetki on ka olnud, kus treener või teised kaasa tegijad ütlevad, et tee hoopis nii, sest minu moodus polnud päris see. Ise ei pruugi arugi saada, et teed kuidagi teistest erinevalt, siis ongi hea, kui keegi sellele tähelepanu juhib. 

JAANUARI TRENNIDE KOKKUVÕTE

Esimene NTC+ test toimus 25.01.18 ja see oli minu jaoks päris raske. Sel ajal oli mul tehtud üheksa NTC+ trenni. Tulemusi ma ei kartnud, andsin endast lihtsalt parima. Järgmise testi ajaks on loodetavasti areng toimunud ja siis on tulemused juba paremad. Kokku oli 5 harjutust. Neljal neist oli ajapiirang 1 minut ja viimasel venitusel tuli hoida püsti seistes vähemalt 5 sekundit käsi nii maapinna lähedal kui said. Jooksu puhul tuli stuudio ühest otsast teise ja tagasi joosta ning maad puudutada. Walking plank nägi välja selline - link. Kosmonaut on burpee sarnane. Kaalu suhtes mul eesmärki ei ole, aga mõtlesin, et võib selle näitaja ka vahepeal välja tuua. Testi tegemise päeval kaalusin 57,4kg ja olen 170cm pikk.

01.02.2018

Detsembri alguses võtsin ennast käsile ja ostsin MyFitnessi paketi. Kui juba ostetud, ega siis ei saanud minemata jätta. Detsembri keskel läksin esimesse trenni. Praeguse seisuga olen MyFitnessis kokku käinud 7 korda, millest 4 on spinning, 1 ringtreening, 1 zumba ja 1 endurance tehnika. 

Endurance tehnika on seotud Nike Challenge'iga, millest ma nüüd üritan osa võtta. Challenge trennid on hommikuti kell 6.45, mis tähendab seda, et ma pean ärkama kell 6, et ma jõuaksin bussiga õigeks ajaks trenni. Ma pole üldse hommikuinimene ja minu jaoks on ärkamine äärmiselt raske, aga eks näha ole, kas ma saan hakkama. Mulle meeldib see mõte, et päev algab aktiivselt ja trenn saab enne tööpäeva tehtud. Ja kui on veel jaksu ja soovi, siis saab peale tööpäeva veel trennis käia.

Trenni tegemisele aitas kaasa otsus, et varsti lähen välismaale pikaks ajaks, kus tuleb päevad läbi füüsilist tööd teha. Selle vormiga, mis mul detsembri alguses oli, poleks ma kindlasti hakkama saanud. Ma pole umbes 2 aastat korralikult trenni teinud ja seetõttu olen ma väga nõrgaks jäänud. Nüüd selle ühe kuuga on väike areng toimunud, aga ikkagi on veel pikk teekond ees.

Minu 3 eesmärki:

     1. Parem vorm

     2. Parem vastupidavus

     3. Võimalus öelda, et ma jaksan ja jõuan (ja et ma olen tugev)

 Motivation is what gets you started. Habit is what keeps you going.

VIISA

Goasse (ja üleüldse Indiasse) minekul tuleb kindlasti arvestada viisaga. Viisa tuleb täita vähemalt neli päeva enne reisi India viisa koduleheküljel. Viisa kehtib kehtivuse algusest kuni 120 päeva, ehk siis ei tohi seda ka aasta aega ette teha. Mina tegin viisa 13 päeva enne reisi ja see aktsepteeriti kahe päeva jooksul. Viisa jaoks tuleb teha ka India viisa nõuetele vastav pilt. Meie tegime selle Photopointis, neil on süsteemis olemas, mis India viisa pildi nõuded on. Pildi tegemine läks maksma kahele inimesele 12€, pilt saadeti meile e-postile. India viisa ise läks kahele inimesele maksma 90€ ehk siis 45€ nägu. India viisa jaoks tuleb sisse skännida ka passi pildi ja sinu kohta käiva infoga lehekülg. Mina kartsin seda viisa täitmist natuke, sest internetis oli kuskil kirjas, et kui midagi valesti täidad, siis tuled raha uuesti maksta ja uuesti täita. Õnneks ei olnud seal midagi hullu, kuigi liiga kaua ei tohi selle täitmisega jokutada, sest mingi aja möödudes lehe sessioon lõppeb ja siis tuleb kõik uuesti täitma. Eestikeelne abistav juhend, kuidas viisat täita: link. Vastused tuleb siis enda jaoks vastavalt kohandada. Sihtkohaks panna ikka Goa jne. Üldiselt ei tasu selle täitmist karta. Omaduste ja usu juurde võid vabalt märkida NONE ja India asukoha peale võid märkida näiteks enda pikemaajalise peatumiskoha või siis esimese hotelli. Viisa prindi reisile minnes välja (soovitan printida ka passi bio leheküljed, sest mitmed hotellid tahavad neid).

REISIKINDLUSTUS

Soovituslik on teha reisikindlustus. Mina tegin reisikindlustuse 5 päeva enne reisi ja selle valisin iizi leheküljelt. Reisikindlustus läks kahele inimesele maksma 60€ ehk 30€ nägu. See võta ka reisile kaasa muidugi, et vajadusel saaksid vaadata, kellega tuleb probleemi korral kontakt luua.

VAKTSIIN

Indiasse minnes on muidugi soovituslik/kohustuslik teha vaktsiinid, Goasse minnes on see pigem soovituslik. See on rohkem turismipiirkond ja seal haigused niivõrd ei levi. Muidugi ei soovitata kraanivett juua. Goasse minnes võib teha vaktsiinid kõhutüüfuse ja A-hepatiidi vastu. Meie tahtsime ka ennast ikkagi vaktsineerida, aga jäime sellega liiga hiljapeale. Arst ütles, et vaktsiin tuleks teha 2 nädalat enne reisi, aga meil oli reisini jäänud juba alla nädala. Sinna see vaktsineerimine siis jäigi. Natuke küll pabistasime, aga tegelikult ei olnud midagi häda. Jäime täitsa terveks.

MAALE SISENEMISE KAART

Goa lennujaamas tuleb täita maale sisenemise kaart. Nimi, telefoni number, Goas peatumise koht (panin sama, mis viisale märkisin), passi number ja võib-olla veel mõned andmed. Hoia kotis pastakat selle lehe täitmise tarbeks. Pärast annad selle koos viisa ja passiga vastuvõtulauas olevale töötajale, kes teeb sinust veel pildi ja tahab sõrmejälgi. 

RAHA

Jootraha eeldatakse Goas pea igal pool, seega väiksemate rahatähtede olemasolu tuleb kasuks, kuigi neid väga ei ringle. Sularahaautomaadist on päevas võimalik võtta 10 000 ruupiat, mis on 130€. Automaadist tulid välja 2000sed ja ühel korral 500sed. Teenustasu automaadist välja võtmisel on umbes 4,5€, raha vahetamisel eurodest ruupiateks ma vahendustasu kahjuks öelda ei oska. Toidupoes, kui olin võtnud riiulilt paar küpsisepakki ja jäätise ning tahtsin maksta 2000sega, siis mind vaadati krimpsus näoga, et kas mul ikka väiksemat rahatähte ei ole. Kuidagi saadi tagasi maksta, aga oli näha, et ega neis väiksemates külapoodide kassades eriti raha ei olnud. Mida täpsem raha, seda parem. Suuremates poodides ja restoranides saab kaardiga maksta, aga igaks juhuks peab alati sularaha varuks olema. Ja arvestage sellega, et kui keegi tahab teid aidata, näiteks tänaval mees takso tellida või lennujaamas mehed kohvreid tassida, siis nad eeldavad teilt raha.

RIIDED
Enda kogemusest lähtuvalt ütlen, et ärge üldse eraldi pikki riideid kaasa võtke. Kõik pikad püksid ja pusad ja pikkade käistega särgid võite ära unustada. Kui need just väga õhukesed ja õhku läbi laskvad ei ole. Mina käisin sellisel ajal, et teksad olid jalas, jope ja kampsun seljas. Niimoodi on veel arvestatav, sest tagasi Eesti minnes on ikka vaja soojalt olla. Võtsin veel kaasa teise paari teksaseid ja kampsuni arvates, et äkki vahepeal on selline ilm, et kannaks neid ka. Tegelikult ei kandnud kordagi. Ainult seelikud, kleidid, lühikesed püksid, õhemad särgid ja maikad on arvestatavad. Jalanõud võivad ka täitsa vabalt olla plätud või rihmikud. Peakate tuleb ka kasuks. NB! Päevitusrandid on kerged tulema.

PÄIKESE KAITSE
Kindlasti kasutada iga päev päikesekreemi, vajadusel määrida mitu korda peale. Näiteks kui käid mitu korda ujumas ja päikesekreem kulub juba maha. Samuti soovitan tungivalt õhtul peale määrida Aloe verat, mis niisutab nahka. Mina tegelesin oma keha kaitsega natuke liiga vähe. Määrisin küll aegajalt päikesekreemi ja aloe verat, aga suutsin ikkagi ära põleda ja pärast tuli seljalt väga jubedalt nahka.

KAUPLEMINE
Kindlasti kauple! Kui tegemist on külapoega ja hindasid ei ole toodete juurde märgitud, siis võid julgelt kaubelda. Nemad panevad n-ö rikkamaid inimesi märgates hinnale kõvasti juurde. Samas ütlevad, et teevad sulle hea hinna, et mujalt sa nii odavalt ei saa. Usu mind, tegelikult saad vastu näppe. Meil oli ka selline juhus, kus poodi sisenemisel pandi uksele kardin ette, et nüüd oleme meie poes. Kui juhtusime kohalikega samal ajal putkasse, siis kuidagi sahmerdati, et nemad teeksid oma ostud kiirelt ja oleks jälle meie kord. Kindlasti on hinnad kohalikele odavamad. Hiljem suurel Anjuna turul käies selgus samuti, et need samad tooted saab tegelikult tunduvalt odavamalt kätte. Algul saime meie muidugi vastu näppe, aga pärast õppisime kauplemise selgeks. Algul kaupled hinda madalamaks ja kui tema hinda ei langeta, siis ütled ei ja hakkad poest välja minema. Lõpuks nad annavad alla ja ütlevad rutakalt, et oodake madam, teeme siis teie hinnaga. Ärge siis suurt rõõmu välja näidake, muidu nad vaatavalt kahtlevalt. Rannas käivad üldiselt naised erinevaid ehteid müümas. Need samad ehted on putkades täiesti olemas ja sealt saab need tunduvalt odavamalt.

TAKSOD
Taksodes saab muidugi ainult sularahas maksta. Enne sõitu tasub kindlasti summa kokku leppida ja nende hindade üle on ka võimalik kaubelda. Kui sa oled juba enne sama marsruuti sõitnud ja eelmine takso oli vähem küsinud, siis muidugi võid öelda, et aga eile saime me selle summaga. Kui taksojuht teid ikka tahab sõidutada, siis ta tuleb vastu kah. Suur probleem on sellega, et mitmed kohad on ka taksojuhtidele endale tundmatud, seega sind ei osata kohale viia. Isegi aadressi olemasolu ei pruugi aidata. Meil oli selline olukord, kus taksojuht teadis nii hotelli nime kui ka aadressi, aga kohale ei osanud viia. Küsis kohalikelt, aga ka nemad ei teadnud, kuhu minema peab. Kuskil pool tundi tiirutasime, kui me lõpuks hotelli üles leidsime. Vahepeal väljasõitudel pidime ise taksojuhte enda hotelli juurde juhatama, sest nad ei osanud sinna sõita. Soovitan üles kirjutada või välja printida vajalikud aadressid. Võimalusel välja printida kaart (näiteks Google mapsist), kus hotell asuma peaks. Samuti tooksin siinkohal välja, et signaali laskmine on Goas (ja üleüldse Indias) väga levinud, seega võib sellega kiiresti harjuda. Nägime ka sellist varianti, kus hilja öösel signaali asemel vilgutati tuledega.

SUHTLEMINE
Suhtlust alustati peaaegu igal korral vene keeles. Külapoekesed kutsusid vene keeles mind oma kaupu vaatama. Tervitati vene keeles, kogu aeg ainult vene keel. Ise rääkisin vastu inglise keeles, aga tihti jätkasid nemad ikkagi vene keeles. Puuviljamüüja näiteks ei osanudki üldse inglise keelt, vaid puterdas vene keeles. Hinda näitas kalkulaatoril. Domnick's Beach Shackis räägiti ka meiega algul vene keeles, aga pärast ilusti inglise keeles. Nendega saime suurteks sõpradeks.

MIDA OSTA JA PROOVIDA
Kindlasti tasub õlulembelistel proovida Goa kohalikku King's õlu. Samuti tasub vähemalt korragi ära proovida Goa teine jook Feni, mis on tegelikult päris kange. Ananassimahl on seal samuti imehea, minu lemmik jook sellest ajast. Toitudele küsida vajadusel vähem vürtse. Koju toomiseks võib koju osta igasuguseid asju. Mina ostsin Soan Papdi maiuseid, mitmeid küpsised, magneteid, viirukialuse, rummi, õlut, jalakette, salle, ehtekarbi, paar riideeset, voodilina ja võib-olla veel midagi, mis mul hetkel ei meenu. Läksin Goasse piisavalt tühja kohvriga, et sain sealsete toodetega kohvri tagasi tulles täita.

3 LEMMIKUT

Dudhsagari kosk - võimas elamus. Kose juurde minek oli omamoodi katsumus, aga väga huvitav kogemus. Kose ümber oli küll palju rahvast, aga see vaade ja kose all ujumine olid 100% seda väärt. Kindlasti liikuda kose juurde nii vara kui võimalik. Meie hakkasime Benaulimist kell 6 sõitma, aga tegelikult oleks võinud veel varem välja sõita. See järjekord koseni pääsemiseks on meeletu.

Jack's Place Cruises & Watersports - hästi korraldatud saarereis. Hinna sees oli delfiinivaatlus, kalapüük, ujumine, snorgeldamine, saarel olemine ja söömine. Väga tore meeskond korraldas seda reisi. Mõningate mööndustega oli see reis ikka suurepärane. Kurb oli see, et snorgeldada ei saanud, mitte midagi lihtsalt ei paistnud.

Anjuna Flea Market - väga suur turg täis erinevaid tooteid. Sealt sai kõike osta. Riideid, ehteid, vürtse, viirukeid, kellasid, võtmehoidjaid, süüa ja kõike muud. Turg oli nii suur, et seda ei jõudnud otsast otsani läbigi käia. Turul on muidugi ka kerjuseid, kes käivad sul järel ja sind rahule ei jäta. Soovitan minna turule kas väga vara hommikul või õhtul hilja enne sulgemist. Päeval on seal lihtsalt liiga kuum ja päikesevarju ei leia kergelt. Turg on avatud kolmapäeviti kell 9.00-19.00. Kauple!

HOTELLID
Mina ei soovita lennujaama lähedal hotelli võtta. Isegi kui saabute Goasse hilja öösel ja ei taha hakata kohe kaugemale hotelli sõitma. Tegelikult need vahemaad ei ole nii pikad ja kannatab selle sõidu ära teha küll. Hotellid pakuvad tihti ka transfeeri lennujaama ja hotelli vahel, seega seda teenust tasub kasutada. Saate enne reisi kokku leppida, mis kell võiks taksojuht lennujaama juures oodata. Arvestada tuleb sellega, et peale maandumist läheb lennujaamas veel aega.
Mariaariose - Melody Of The Sea - ei soovita. Pildid näevad küll väga ilusad välja, aga kohapeal on asi hoopis teine. Voodipesu on must, toas on putukad, ruumid on üleüldse mustad, nõud pesemata jne. Selle hotelli me võtsimegi selle eesmärgiga, et ei peaks öösel Goasse saabudes hakkama kuskile trippima. Tegelikult oleks ikka võinud kohe oma õigesse hotelli sõita.
Villa By The Beach Goa - pigem soovitan. Meil vedas esimese villaga väga. Suur, köögiga, puhas ja täiesti endale. Algul oli ka wifi, aga kulutasime mahu liiga kiiresti ära. Samuti telekas ja mitu vannituba. Läheduses on nii bassein, rand, restoran kui ka väikese jalutuskäigu kaugusel külapoed. Meile meeldis poodidesse jalgsi minna ja tagasi tuktukiga tulla. Üks ots tuktukiga oli 100 ruupiat ehk natuke üle 1€. Teine villa oli natuke halvas seisus, tolmune ja räsitud moega. Üks wc haises, teine oli korras. Mario, kes nende villadega tegeleb, oli väga sõbralik. Mure korral kindlasti talle kurta. Kasvõi öelda seda, et tahate veel rätikuid või sooviks interneti. See link, mis ma siia linkisin oli konkreetsel see villa, kus me esimene kord olime. Teisele villale on bookingus ilmselt teine link, meie broneerisime selle kohapeal. Neid villasid on seal muidugi veel ja veel mitu tükki.
Treebo Rain Forest Enclave - pigem ei soovita. Meie saime prussakaid täis toad. Muidu oli kõik enamvähem tip-top. Toad olid suured, ruumi palju, suur köök, pesumasin. See prussaka jama oli lihtsalt liig. Meie teised tuttavad käisid ka paar päeva enne samas hotellis, aga olid teises ruumis. Nemad ütlesid, et neil prussakate probleemi ei olnud. Natuke jama on ka see, et randa tuleb minna autoga, sest asub hotellist eemal. Hotellil endal on ka muidugi bassein, aga see on väike ja ei anna kindlasti ranna mõõtu välja.
The Fern Beira Mar Resortis - väga uhke ja korralik hotell. Igale külastajale on oma puumajake, kus on magamistuba, wc ja vannituba. Hommikusöök on tasuta ja hotellil on ka suur bassein. Kui vähegi raatsitakse see natuke kallim summa välja käia, siis soovitan seal öö veeta küll. Meie broneerisime majakese kohapeal ja saime 30€ soodsamalt.

PANGAKONTO VÄLJAVÕTE

Huvi pärast vaatan praegu enda pangakonto väljavõtet Goa reisi jooksul. Sealt näen, et reisi alguses läks 28€ bussipiletitele Tartust Tallinnasse. Tallinnas elektritakso ja söömise peale 20€. Doha lennujaamas söömine 20€. Pangaautomaatidest võtsin raha välja umbes 850€. Samuti näen nüüd, et Goas pangaautomaadist raha väljavõtmise teenustasu oli iga kord umbes 4,30€. Vot seda ma ei teadnudki, teadsin, et teenustasu on kindlasti, aga ma ei arvanud, et see 5€ kanti jääb. Teenustasule läks reisi vältel umbes 30€, seega sellega tasub ka arvestada. Raha vahetamisel eurodest ruupiateks ma vahendustasu kahjuks öelda ei oska. Goa De Mallis läks kokku 50€, käisin söömas, ostsin süüa (Eestisse magusat ka) ja käsipagasi. Valanka Shopping Mallis kulutasin 30€. Samuti läks pangakonto väljavõtte järgi 55€ veel mõnes poes ja söögikohas. Minu teada läksid majutuskohad kokku maksma umbes 500€. Goa lennujaamas läks sularaha 50€. 20€ läks Soomes, ilmselt ühistranspordi peale. Soome-Eesti laevapiletid maksid 32€, samuti sõime 30€ eest laevas ja 20€ bussipiletid Tallinnast Tartusse. Ja Tartus taksoga koju kuskil 6€.  Umbes sellised summad siis reisi vältel, mõned kulutused võisid veel olla. Ehk siis kõik kogu see kupatus kokku (viisa, viisa pilt ja reisikindlustus lisaks) annab summaks ümardatult 1900€ + 700€ lennupiletid. Kõik see kokku on kahe inimese arvestuses, ehk siis võib veel eraldi välja tuua, et ühe inimese peale läks 950€ + 350€ lennupiletid = 1300€. Meie plaan oli selline, et ei peaks reisil liialt rahale mõtlema ja saaks endale neid asju lubada, mida me tahtsime. Eks see jääb nüüd igaühe enda otsustada, kas 1300€ ühe inimese kohta selle reisi peale on kallis või mitte. Muidugi oleks saanud odavamalt läbi ajada, aga praegu siis selliste kulutustega reis.

Sellised nipid ja mõtted tulid mul hetkel pähe.

KOKKUVÕTE

Mina jäin reisiga igati rahule. Esimene päev oli Goas küll natuke raske, esimene suurem vaatepilt oli ju Goa lennujaama ukseesine, mis kubises India meestest, kes kõik sind silmasid ja see esialgne tulutu takso ootamine oli ka pingeline. Ja see esimesse hotelli sõit, kus teeäärne kubises prügimägedest. Edasi läks juba paremaks, ilus ja privaatne villa, rand ja muu. Mina kindlasti soovitan reisihimulistel Goas käia. Tuleb olla lihtsalt avatud mõtlemisega ja kindlasti tuleb ka suhtlemine kasuks, kohalikud oskavad ja tihti ka tahavad sulle reisid kokku panna, mis on tegelikult täitsa tore, kui saab kindel olla, et kõik vajalik on planeeritud. India ei ole ka kallis riik, võrreldes Eesti hindadega on seal ikka kõik ikkagi tunduvalt odavam. Reisi lõpus mõtlesin, et tahaks veel paar päeva olla, et see 2 nädalat jäi kuidagi lühikeseks ajaks. Algul tundus küll, et aega on maa ja ilm, aga mida edasi, seda rohkem selgus, et me ei jõuagi paljusid asju teha. Väga tore ja huvitav reis.

Kell 12 öösel olime juba lennujaamas. Lennujaama sisse pääsemisel taheti meilt juba lennupileteid, aga me ei olnud neid välja printinud. Siis oli sellega sekeldamist, otsiti mingi nimekiri üles ja vaadati, et meie nimed oleks kirjas. Seejärel läks väga pikalt aega piletite välja laskmisel ja passide kontrollimisel. Minu käsipagas mahtus väga napilt lubatud kaalupiiri. Väga tüütu oli ka see, et vähemalt 10 korda vaadati meie passe. Vahepeal saime ainult kaks sammu teha ja siis pidi uuesti ette näitama. Ilmselt oli igal inimesel oma asi kontrollida, aga kas lihtsam ei oleks teha süsteemi mingit märget, et kõik on olemas ja korras?

Goa lennujaamas on võrreldes Doha lennujaamaga väga vähe poode. Otsustasime oma viimased ruupiad seal ära kulutada, sest Eestis ei saa neid ju niikuinii ringi vahetada. Viimase 200 ruupia eest sain kaks purgijooki. Läksin lihtsalt ühe müügikoha juurde, ütlesin, et mul on 200 ruupiat ja seejärel pakuti mulle mitmeid variante, mida ma selle eest osta saaksin. Reisist jäi muidugi mitmeid münte ka alles. Lisaks ostsin lennujaamast kaks salli ja meestelõhna, kuigi ruupiad olid juba otsas. Kuna seal oli internetiühendusega probleeme, siis kaardimaksed ei toiminud. Lõpuks saime sulas eurodes maksta. 

3.50 väljus lennuk Goast, vahepeatus Dohas ja seejärel 8.10 teisele lennukile. Palju kiidetud Qatari lennukid olid ka sel korral minu jaoks väga ebamugavad. Magada võimatu ja see peatugi oli väga häiriv. Kell 13.55 olime Soomes, kus pidime tükk aega oma kohvreid ootama. Ja korraks tundus, et me ei pruugi laevale ka jõuda. Õnneks jõudsime, kahju on sellest, et me pileteid ette ei ostnud. Vahetult enne sõitu on pilet ikka päris krõbe. Aga no egas poleks saanud kindel olla, et me ikka sellele laevale jõuame. 

Laevas käisime söögikohas, kus sai tõsta nii palju süüa kui tahtsime ja mida tahtsid. 15€ kallis hind, aga peale Goa reisi oli hea süüa midagi, mis maitses ka hästi. Goas olid ikka päris vürtsikad söögid (isegi kui ütlesid, et vähem vürtse) ja juba üsna Goa reisi alguses hakkasin kartuleid igatsema. 

Tallinna sadamast taksoga bussijaama ja sealt bussiga Tartusse koju. Saigi reis läbi. Järgmise päeva veetsin veel n-ö puhates, ehk siis tegelikult õppisin kooliasju, et omadega järele saada. Õnneks ma olin enne reisi piisavalt vaeva näinud, et reisilt tulles ei oleks kooliga seis halb. Sellesmõttes oli küll enne reisi natuke pingeline, et 2 nädalat tuli asju ette teha. Igasse päeva oli planeeritud 3-5 kodutööd, mida sain hiliste öötundideni teha. Vahepeal oli raske ennast sundida õppima, aga vahepeal leidsin end kell 5 öösel hea meelega õppimas, sest mõte jooksis nii hästi. 

Jeii!! Lõpuks said postitused valmis. Esialgne plaan oli novembrikuus kõik avaldada, siis tahtsin aasta lõpuks kõik valmis saada. Aga nüüd on hoopis 7. jaanuar, aga mis seal ikka. Vähemalt sain kõik kirja, küll ilmselt võib mõni asi olla kirjas vale päeva all ja mõni võis ununeda, aga suuremad asjad peaks nüüd kirjas olema. Üritan veel kokku klopsida ühe postituse mõne mõtte ja soovitusega seoses Goa reisiga. 

Viimane päev Goas. Ärkasime oma uhkes hotellis, mida ei saanudki kahjuks korralikult nautida. Sealne bassein ja tasuta hommikusöök jäi aja nappuse tõttu proovimata. Pakkisime oma asjad, andsime võtme hotellile ja läksime villasse oma kohvreid kokku panema. Seejärel tuli seal hotellivõti üle anda ja viisime kohvrid teise villasse, kus olid meie tuttavad, kes jäid veel paariks päevaks Goasse. 

Eelmisel päeval olime kokku leppinud, et läheme templeid vaatama ja mõnda poodi. Enne lõunat ootasid meid taksod. Benaulimist liikusime siis meile üllatuslikult Big Foot muuseumi juurde, kus meie olime juba käinud. Seejärel selgus, et teine autotäis tuttavaid, kes ei olnud seal veel käinud, tahtsid sinna minna ja taksojuhid arvasid, et me võiks ka siis sinna minna. Meie muuseumisse uuesti ei läinud, ootasime taksos ja istusime õues. Seejärel tegime taksojuhile selgeks, et me ei pea koos liikuma ja sõitsime edasi templite juurde. Teine autotäis käis ka hiljem templite juures ja vürtsifarmis.

Kõigepealt läksime Shanta Durga templisse. Templisse sisenemiseks võtsime jalanõud jalast ja mina sidusin räti ümber, et põlved oleksid kaetud. Rahvast oli palju, meie kõndisime lihtsalt läbi ja läksime takso juurde tagasi. Seejärel suundusime kirikusse Basilica Of Bom Jesus, mis oli suurem hoone. Seal oli samuti väga palju rahvast, liikusime ka selle hoone läbi. Enne olime ostnud õuest paar küünalt, mille seal sees saime süüdata. Enne taksosse minekut käisime korra ka putkades. Ühes müüdi Ray Ban päikeseprille, mis nägid väga korralikud välja ja odavamad kui muidu. Oleks isegi ostnud, aga ei tahtnud päris ehku peale osta. Kõrgel laes oli peegel, aga sealt ei näinud midagi eriti. Seega kuna ma polnud päris kindel, kas sobivad või mitte, siis ma ei hakanud ka ostma. Pärast ostan ja siis ei kannagi.


Läksime taksosse ja liikusime Big G Malli. Käisime algul KFC-s söömas ja seejärel vaatasime keskuses ringi. Oli nii riidepoode kui ka muud. Käisime toidupoes. Saime osta veel koju maiuseid ja muud kaasa. Nägime korra enne ära minekut teise takso tuttavaid ja seejärel suundusime Benaulimi poole. Teepeal taksojuht ütles, et viib meid ühte kohta. Viis meid väga uhkesse ja kallisse poodi, kus müüdi salle, vaipu, ehteid, teed ja muud. Kõik oli kvaliteetkaup ja muidugi kallim kui turukaup. Ostsin sealt teed, salli ja kaks külmkapimagnetit. Üks teepakk maksis 400 ruupiat ehk umbes 5 eurot, sall maksis 800 ruupiat ehk umbes 10€. Külmkapimagneti hind oli alla 400 ruupia. Turgudel hoidsin silma peal magnetitel, aga ei leidnud ühtegi sellist, mis mulle oleks täiesti meeldinud. Seal oli ilusaid Goa teemalisi magneteid. Taksojuht paistis rahulolev, kui tulime ostukottidega välja. Peale seda viis taksojuht meid teise taolisesse poodi, kus oli sama kaup, aga vähem valikut. Töötajad olid ka pealetükkivad. Sealt ei ostnud me midagi ja taksojuhile jäi see ka kohe silma.

Peale neid poeskäike saime lõpuks Benaulimi tagasi, ujusime veel viimast korda basseinis ja kui teine taksotäis tuttavaid oli ka tagasi villas, siis läksime neile külla. Tegime rolleril veel viimaseid pilte ja sai see ka ära viidud. 

Õhtul hilja enne lennujaama liikumist sättisime kohvrid ilusti ära. Pakkisime oma õlud ja rummid ilusti riiete sisse, et nende purunemine oleks minimaalne. Õnneks mitte ükski pudel katki ei läinud. Ainult mõned passionid läksid lömmi. Minu kohver uputas magusast, eriti palju olin ma kokku ostnud Soan Papdisid, mida mul on veel praegugi (07.01.2018) alles. Mitmed olen ära jaganud, aga mitu tükki on veel alles, mida ise pole jõudnud proovidagi. Jõuludest saati on magusaisu täis ja palju komme on ka veel alles, et pole saanud mahti neid proovida. 

Pärast tuli meile takso järele. Ja mitte just kõige suurem auto, kuigi me rõhutasime, et meil on palju kotte ja kohvreid. Meid lennukile minejaid oli küll 4 täiskasvanut + 2 last, aga asju oli ikka omajagu. Mahutasime kohvrid napikalt pagasnikusse ära ja mina pidin enda suure käsipagasi üldse sülle võtma. Päev lõppes lennujaama jõudmisega.