1. oktoobril oli meil neljatunnine teraviljasaidi induction ehk koolitus, st ma olen siin Lockis olnud juba üle kuu aja. Küll see aeg ikka lendab meeletult kiirelt. Koolitusel täitsime pabereid ja kuulasime sama sissejuhatavat juttu, mis eelmiselgi aastal. 

Meid on saidil hetkel umbes 40 tükki, mida on palju rohkem kui eelmisel aastal. Jääb veidi arusaamatuks, miks sel aastal võeti siia nii palju töötajaid. Võib-olla hirmust konkurendi ees, kes meie lähedale saidi ehitas ja üritab Viterra kliente näpata. Kui meie konkurent peaks otsustama saidi 24h päevas lahti hoida, siis teeme seda ka meie, ilmselt seetõttu ka nii palju töötajaid. Neist 40st töötajast on 10 eestlased. Neist seitset teadsin ma eelnevalt. Kari eestlasi Locki vallutamas. 

Esimestel nädalatel saime saiti ette valmistada: koristasime, õmblesime, sulatasime, kühveldasime jne. Oleme pidanud taluma nii 40-kraadist kuumust kui ka täitsa külma ilma, mitte miinuskraade, aga ikkagi lõdisema panevat ilma. Paksu päikesekreemikihi panen üsna igapäevaselt näkku umbes 3-5 korda. Igal pausil uus kiht peale, et mitte ära põleda. Juuksed ja nägu on täitsa pekki läinud, sest nägu ei saa hingata ja pidevalt lendab teraviljatolmu igale poole (see torgib tohutult, tekib sügelustunne). Üritan päästa, mis päästa annab igasuguste maskide ja kreemidega. 

Mina olen sel aastal tarp crews ehk punkrite ettevalmistuse meeskonnas. Minu ülesanne on tagada punkri valmisolek teravilja vastuvõtuks ja säilitamiseks. Punkrites peavad maas valmis olema aluskiled, mida tuleb pidevalt juurde õmmelda. Samamoodi tuleb pealiskatteid juurde sulatada. Kui teravilja on juba rohkem, siis tuleb meeskonnaga neid katteid-kilesid tõmmata lahti, mis on vahest päris keeruline ja raske. Eriti tore on pealiskatteid tõmmata, kui pead teravilja sees põlvini sumpama. 

Olen positsiooniga hetkel rahul. Eelmine aasta töötasin kontoris andmesisestajana, aga sel aastal tööle kandideerides saatsin supervisorile emaili, et soovin sel korral õues tarp crews töötada. Tegelikult eelmisel aastal eraldi sellist meeskonda polnudki, aga sel aastal otsustati eraldi punt selle jaoks kokku panna. Tunnid olenevad muidugi sellest, milline on ilm ja kui palju tööd on. Väga tuulise ilma korral ei ole meil saidil midagi teha ja siis on meid koju saadetud. 

Ühel päeval saadeti meid teisele saidile Wudinnasse appi, kus sulatasime pealiskatteid ja õmblesime aluskilesid. Sealne pealiskatte tõmbamine oli tohutult raske, nägu krimpsus tõmbasin kogu jõust seda katet. Samamoodi enda saidi peal oli ükskord nii tohutu tuul ja kuna tuul läks pealiskatte alla ja me seda kinni ei jaksanud hoida, siis pidime lahti laskma. Pärast juba tuli terve sait meile appi ja saime pealiskatet natuke paremini selle tuulega tõmmata. Pidime seda tõmbama eesootava vihma tõttu.

Postituse pealkiri tuleb sellest, et meil töötas saidil paar nädalat mees, kes seda väljendit pidevalt kasutas - "Shoulders down" (otsetõlkes: "Õlgadest alla"). Ehk siis see lause viitab, et pead (aju) pole mõtet tööl kasutada, vaja on vaid kehaosi õlgadest allapoole. Sulle öeldakse, mis sa tegema pead, kui sinu arust tundub tegevus läbi mõtlemata, siis ära selle pärast pead vaeva, vaid tee see lihtsalt ära.

Eesti tüdrukud (üks on puudu).

Peitsime end punkri taha varju. 

Mürgine ämblik redback oli minu pea kohal. 

Silosid koristamas.

 Tarpide vahel on palju ämblikke. Pildil on wolfspider, mis ei ole surmav, aga võib põhjustada mõningaid sümptomeid.

Eesti tüdrukud end tolmu eest kaitsmas.  

Töötasin päeva hopperi-stackeri (punkris) opereerijana. Midagi keerulist ei olnud, pidin lihtsalt näidikul silma peal hoidma ja õigel ajal nuppudega mängima. Hopperile lastakse rekkast teravili ja stackeris oleva lindi abil liigub vili punkrisse. 

Järgneval kolmel pildil näha, kuidas tuul on tarp crew töö ära rikkunud. Tarp (sinine) ja kile (valge) olid omavahel kokku õmmeldud, aga tuul rebis õmbluse katki.  

Tuul on tarpi katki rebinud.  

Tuul on punkri ääre üles tõstnud.  

Harjutasime weldimist ehk tarpide kokku sulatamist. Masinal tuleb õigel ajal õiged nuppe vajutada ja asju liigutada. Tuleb jälgida, et masin ei liiguks liiga kiirelt ega aeglaselt, muidu ei sula tarbid ilusti kokku.  

Kõige pikem järjekord senimaani, mis siin kahe aasta jooksul olnud on. 

Tarpi tõmbamine teraviljakuhja peale. Selleks kasutame tihti moonbuggyt. Puuvillatehases oli moonbuggy suur masin, mis võttis moodulid enda peale. Teraviljasaidil on moonbuggyks väike kolmerattaline vahend, kuhu vahele rullime tarpi ääre. Tarpi tõmbamiseks seome köie ühe otsa moonbuggy külge ja teise otsa loaderi külge. Loader tõmbab tarpi keskelt edasi ja meie töötajad tõmbame külgedelt.  

Moonbuggy oli kuhja sisse vajunud ja see tuli välja kaevata. 

11.11.2019