Eelmises postituses puuvillatehase kohta juba mainisin, et väga palju on meelest läinud ja pean seekord ka ütlema, et ilmselt väga palju jääbki nüüd kirjutamata. Mingid asjad on meenunud ja panen kirja, aga suurem osa ei tule hetkel pähe.

Kõige rohkem tegime umbes 660 bale'i päevas. Kõige kiirem tempo oli umbes üks bale iga 40 sekundi tagant. Tihti olid aga masinad korrast ära ja bale'e kas ei tulnudki või tulid väga aeglaselt. Samuti meenus mulle, et kõige alguses sissejuhataval päeval oli meil grillipidu, kus saime tasuta kõhud täis süüa. Anti märku, et neid grillimisi võib veel tulla, aga kahjuks ei tulnudki rohkem ühtegi. Kõige alguses käisid farmerid ja bale'ide ostjad meie tööd vaatamas. Ühel korral käis üks vanapaar ka vaatamas, kuidas puuvillatehases töö käib. Andis natuke loomaaia maiku, et meie tegime tööd ja nemad käisid meid vaatamas. Tegelikult ei olnud hullu midagi, algul ehmatas lihtsalt ära, kui suur grupp inimesi tehasesse tuli.

Meil forkajuht ütles pidevalt "Oiijah" ja "Marvan (ma arvan) küll" ja no täiesti uskumatu kui kergesti teiste väljendid ikka külge jäävad. Nüüd tuleb seda oiiijahhi söögi peale ja alla. Mis on naljakas selle juures, on see, et me õpetasime selle sõna L-ile, kes on muidugi Aussikas. Sel samal õpetamise päeval läks üks masin katki ja siis ta suht karjus üle ruumi Oiijah ja see oli lihtsalt nii ideaalne. Me olime terve päev krampides ja siiamaani on sellest väga naljakas mõelda. Üleüldse tegi L meie vahetuse lõbusaks. Ta tahtis pidevalt mängida mänge "Never have I ever... (Ma ei ole mitte kunagi...)" ja "Would you rather... (Kas sa pigem...)". Näidislaused: Ma ei ole mitte kunagi lennukist alla hüpanud ja kas sa pigem kannaksid erinevaid sokke või särki tagurpidi. Lõpuks me muidugi ei jaksanud neid enam mängida, aga vahepeal oli küll väga huvitav. 

Tähtsamad töötajad kannavad tehases kõrvaklappe koos mikrofoniga ja tihti kui tehases oli midagi korrast ära, siis üks ginner ütles mikrisse "fuck, fuck, fuck" või "fuck me" või midagi muud taolist. Ehk siis vandus korralikult ja täitsa naljakas oli seda pressiruumis kuulata. Kohe oli aru saada, kui midagi oli väga korrast ära. Samuti läks ta vahest nii närvi, et lõi uksi kinni, lõi käega lauda, viskas survepuhurit jne. Me pidime tihti naeru kinni hoidma, sest ei tahtnud, et ta meie peale pahaseks saaks. 

Meil toimus paaril korral ette teatamata alko- ja narkoteste. Paaril hommikul lihtsalt koguti kõik kokku, räägiti ohutusest, kõik tegid alkotesti ja suvalt anti paarile inimesele narkotest. Narkotestiks anti pulk, mis tuli suhu panna sülje kogumiseks. 

Ühel reedel (05.07) sai ühe vahetuse jagu inimeste jaoks hooaeg läbi, seehulgas ka minu jaoks. Ühe vahetuse jagu inimesi jäeti alles, kes jätkasid tööd natuke aega. Tunne oli selline nagu oleks vallandatud, kuigi oli teada, et neil ei ole mõtet nii palju inimesi tööle jätta, kui moodulid hakkavad otsa saama. Saatsin ülemusele sõnumi, et kas mind on võimalik teise tehasesse ümber viia. Samal ajal saatsin kirjad igasse teise puuvillatehasesse pärimaks, et ega neil veel ühte vaba kohta ei ole. Sain enda ülemuselt pakkumise Moree tehasesse kaheks nädalaks ja olin juba päris rõõmus, et ei pea natuke aega veel uue töö pärast muretsema. Andsin juba põhimõtteliselt jah sõna ja siis sain pakkumise Emeraldi LDClt neljaks kuni kuueks nädalaks. LDC tundus parem pakkumine ja võtsin hoopis selle pakkumise vastu, kuigi nõme oli enda ülemusele ära öelda.

Viimane nädal tööl oli väga veider ja tunne oli kurb. Olin selle seltskonnaga nii harjunud ja ei tahtnud kuidagi hooaega veel lõpetada. Proovisin forkasõitu ja see ei tundunudki nii keeruline. Nupud vaja vaid selgeks teha, sõit ise on lihtne. Paar viimast päeva sõitsin tööle oma uue autoga ja see jäi silma ka ginneritele, kellest üks soovis mu auto üle vaadata. Vaatas kapoti alla ja ütles, et kõik tip-top. Viimasel päeval tööl jõime natuke veini ja panime sellele tööle korraliku punkti. 

 Vein ja jäätis.

 Jätsin märgi maha. Seda pulka kasutame näidisrulli rullimiseks.

10.07.2019