Noosa võlud

July 30, 2018

Enne Noosat kirjutan ja panen palju pilte ka muust. Kuna saksapoiss Vitaly lahkub varsti Austraaliast, siis majaomanikud korraldasid meile kõigile õhtusöögi. Kell 18.00 olime ilusti-kenasti valmis ja liikusime üles korrusele. Enne söömist jutustasime natuke diivanil, seejärel valisime laua ääres istekohad, saksapoiss ütles majaomanike palvel söögipalve ja asusime sööma. Kokku veetsime söögilaua taga aega 3 tundi. Väga palju asju sai räägitud ja kuuldud. Perenaine muidugi tutvustas pakutavaid sööke, midagi Indiast, Taist, Kanadast jne. Majaomanikele pakub ajalugu palju huvi ja sellest nad ka mitmeid kordi rääkisid. Kurtsid, et Austraalias ei ole rahvuslikke toite ja et nende jaoks on väga huvitav kui palju erinevaid kultuure ja kombeid on. Sõime väga palju ja mul oli juba pearoo ajal kõht kurguni täis, aga kuna pakuti veel kooki ja muid snäkke, siis ei tahtnud kuidagi keelduda ja sõin edasi. Toidu kõrvale pakuti veini ja nii jõin minagi klaasikese ära. Saksapoisid, B ja C arvasid, et ma olin natuke purjus... Tegelikult polnud mul häda midagi. Olime pakutud toiduga väga rahul ning B ja C ütlesid, et nad ei taha makarone hakklihaga enam nähagi. Enne laiali minemist tegime veel koos pilti. Peale õhtusööki vedelesin mina voodis ja katsusin kuidagi oma liiga täis kõhuga hakkama saada.

Meie maja lähedal on üks Carpet Snake ehk Carpet Python (püüton). Majaomanikud ütlesid, et see on väga hea ja seda madu tuleb enda maja ligidal edasi hoida, sest siis see ala on selle mao oma. Majaomanikud ütlesid, et Carpet Snake on parem kui Brown Snake ehk pruunmadu, kes on väga agressiivne, see tähendab, et pruunmaost tuleb kaarega eemale hoida. Carpet Snake ja pruunmadu teineteise territooriumile ei tule, sellepärast tuleb Carpet Snake ligi hoida. Siin olev Carpet Snake on ise ka muidugi ohtlik, aga mitte nii agressiivne kui pruunmadu. Ise ma õnneks meie madu näinud ei ole ja ma loodan, et ma temaga kokku ka ei satu.

Leidsime toast pisikese geko.

Magasime laupäeval kaua ja kuna me ei tahtnud B ja C vaba päeva täiesti raisku lasta, siis otsisin kiirelt internetist midagi välja ja liikusime meile üsna lähedal olevale Wellington Pointile. Suurt midagi selle kohta ei uurinud, teadsin ainult seda, et sealt saab saarele jalgsi kõndida - King Islandile. Võtsime igaks juhuks ujumisriided ja rätikud kaasa ning asusime lõuna paiku teele. Kuigi keegi seal ei ujunud, oli vaade siiski ilus. Pidin veel B-d ja C-d natuke veenma, et nad oma jalanõud jalast võtaks ja me ikkagi käiks saarel ka kindlasti ära. Vesi oli madal ja seetõttu sai saarele peaaegu täitsa kuivalt. Kui aga vett on rohkem, siis peab täitsa vee sees saarele sumpama. Kõndisime kuskil 20 minutit saarele, tegime tiiru peale ja kõndisime tagasi.

Wellington Pointil on palju kalamehi.

Vaade saarele.

Algul ei vaadanud me ilmselt oma varvastest kuigi kaugemale, sest ei märganud tohutut krabide hulka. Nähes inimesi seismas ja midagi pingsalt vaatamas, nägime krabisid. Kui nende poole kõndisid, siis läksid kõik sinu ümbert peitu.

Vaade Wellington Pointile.

B-le ja C-le tehti reedel tööandjate poolt söök välja. Sealhulgas anti neile purgijooke, mis neile väga maitsesid. Seega ostsime neid endale ka. Üks kast 5$.

Laupäeva õhtul mõtlesime veel linnapeale jalutama ja vaatama minna. Saksapoisid Dennis ja Vitaly pakkusid meile küüti ja seltsi. Rääkisid igasuguseid lollusi ja tegid heast peast McDonald'sis eined välja.

Brisbane'i lõunapangal ehk South Bank'il toimus üritus Night Noodle Market ehk öine nuudliturg. Rahvast oli korralikult ja söögilõhnad igal pool.

Maja, mis muutis värvi. Kõik pidid muidugi pilti tegema.

Nüüd siis Noosa juurde. Noosast rääkis meile saksapoiss Vitaly mitu päeva ette taha, et me peame seal kindlasti käima. Seal on ilus rand ja mõnus õhkkond. Niisiis otsustasime, et lähme muidugi. Panime endale pühapäeva varahommikuks äratuse ja võtsime selle kahetunnise autosõidu Noosa randa ette. Algul piilusime korraks randa, seejärel käisime kiirelt söömas ja liikusime muidugi tagasi randa. Laenutasime rannast Stand Up Paddle Boardid ehk aerusurfi lauad. Vees olid korralikud lained ja mina ei julgenud laual eriti üldse püsti seista. Algul seisin vaid paar sekundit laual ning seejärel juba istusin turvaliselt jälle. Muidu oleksin ma julgemalt seal katsetanud ja möllanud, aga kuna vesi oli minu jaoks ikka väga külm ja natuke mõlkusid mõtetes ka muud veeelukad, siis ma väga vette ei tikkunud, kuigi mitmed teised ujusid samamoodi kaldast kaugel, aerusurfisid jne. Enne kui me lauad pidime ära andma, võtsin ma ennast käsile ja hakkasin lõpuks korralikult katsetama. Lained olid muidugi häirivad ja iga hetk oli tunne, et nüüd ma lendan. Ja muidugi lendasin ka ühe korra, aga väga tore oli. Lõpuks sain ikka hakkama ka ja sain täitsa ringi liikuda püsti. Kahjuks aerusurfitamisest pilte pole, kuigi sellega oleks saanud häid pilte teha.

Unustasin enda päikesekreemi koju ja juba kartsin neid tagajärgi, mida ma õhtul peeglist vaadates näha võin. Näost olen ma muidugi korralikult punane, aga õnneks mitte midagi väga hullu. Australlased ise kaitsevad end päikese eest korralikult, sest Austraalias on nahavähi oht väga suur. Majaomanikud ise käivad kaks korda aastas kontrollis, et kui peaks nahavähi probleem tekkima, siis saaks võimalikult kiiresti jaole.

Superpower Salad.

Noosa rand.

Peale rannas käiku tahtsime veel midagi teha ja seega võtsime kuulda teise saksapoisi Dennise soovitust minna Noosa National Parki ehk rahvusparki. Sinna minnes ei osanud me midagi nii ilusat oodata. Saime valida mitme raja vahel ja muidugi otsustasime Coastal Walki ehk rannikuäärse jalutuskäigu kasuks. Väga ilusad vaated Coral Seale ehk Korallimerele. Kindlasti tahame B ja C-ga sinna rahvusparki kunagi tagasi minna, sest me jõudsime läbi käia ainult väikese osa sellest pargist. Seal on veel palju kohti, mida me vaadata soovime!

Rahvuspargi kõrval oli palju privaatsemaid ja puhtamaid randu ja paiku, kus oleks hea aega veeta. Samuti on kuskil sealkandis koht, kus saab kristallselges vees kivide vahel ujuda. Sinna sooviks ka kunagi võimalusel minna.