Pealkiri tuleneb ühe veoki peal olevast tekstist. Ehk siis eesti keeles "Ilma veoautodeta Austraalia peatub."
Paar päeva tagasi otsustati mulle weighbridges ehk kaalumajas olemine selgeks õpetada. Weighbridge on masin veokite kaalumiseks. See on maapinnal ja veokid sõidavad selle peale. Veokid tuleb ära kaaluda enne ja pärast teravilja mahalaadimist, et teada, mis summa nad hiljem vilja eest saavad. Kaalumajas tuleb ka andmesisestust teha, aga sealne andmesisestus on mitu korda lihtsam kui klassifikatsioonide hoones. Kaalumajas piisab paarist hiireklõpsust ja printimisest ning ongi valmis. Eks on ka väikseid nüansse, milleks tuleb valmis olla, aga ei midagi keerulist. Kaalumajas ollakse üksinda, vahepeal on hea üksinda olla, sest keegi ei jälgi sind kullipilguga. Samas tekib vahepeal soov olla ikkagi teiste keskel. Hetkel olen paar päeva nüüd ainult kaalumajas olnud, aga nii palju kui ma kuulnud olen, siis mind hakatakse vaheldumisi klassifikatsioonide hoonesse ja kaalumajja andmesisestajaks panema.
Viimasel ajal mõtlen üha rohkem, et tegin vale otsuse. Jah, ma saan natuke erialast tööd teha ja jah, ma ei pea kuuma päikese käes rabama, aga ikkagi... Kontoris töötamine tähendab vähem töötunde, mis tähendab vähem palka. Kui ma oleks seda teadnud, siis ma poleks ennast pakkunud andmesisestajaks, kui uuriti, kes selleks soovib hakata. Sel ajal kui teised õues töötajad hakkavad saama pikki 10-12 tunniseid päevi, saan mina ainult 6-7 tundi. Tunnen, et asi on ebavõrdne, aga ma ei saa selles osas enam midagi ette võtta.
Kui meil siin vahepeal oli tööpõud ilma tõttu, siis nüüd on ilm nii palju paranenud, et eile oli näiteks mingi aeg harvest ban. See tähendab seda, et ilm on kuum, kuiv ja põlenguohu tõttu ei tohi saagikoristust teha. Seega meile saidile said rekkajuhid tuua ainult vilja, mis neil oli juba põldudelt kogutud. Saidile tuli ka seetõttu vähem veokeid, sest kõigil ei ole enda hoidlatesse vilja kogutud. Eile oli õues minu teada kõige rohkem 39 kraadi. Kõik tilkusid higist ja tööd oli võimatu teha. Minul kaalumajas üksinda oli hea konditsioneeri juures passida, aga teised pidid mitmekesi puhketoas olema, kus oli ainult natuke jahedam kui õues. Ainult päikese eest said peitu minna.
Paar päeva tagasi otsustati mulle weighbridges ehk kaalumajas olemine selgeks õpetada. Weighbridge on masin veokite kaalumiseks. See on maapinnal ja veokid sõidavad selle peale. Veokid tuleb ära kaaluda enne ja pärast teravilja mahalaadimist, et teada, mis summa nad hiljem vilja eest saavad. Kaalumajas tuleb ka andmesisestust teha, aga sealne andmesisestus on mitu korda lihtsam kui klassifikatsioonide hoones. Kaalumajas piisab paarist hiireklõpsust ja printimisest ning ongi valmis. Eks on ka väikseid nüansse, milleks tuleb valmis olla, aga ei midagi keerulist. Kaalumajas ollakse üksinda, vahepeal on hea üksinda olla, sest keegi ei jälgi sind kullipilguga. Samas tekib vahepeal soov olla ikkagi teiste keskel. Hetkel olen paar päeva nüüd ainult kaalumajas olnud, aga nii palju kui ma kuulnud olen, siis mind hakatakse vaheldumisi klassifikatsioonide hoonesse ja kaalumajja andmesisestajaks panema.
Viimasel ajal mõtlen üha rohkem, et tegin vale otsuse. Jah, ma saan natuke erialast tööd teha ja jah, ma ei pea kuuma päikese käes rabama, aga ikkagi... Kontoris töötamine tähendab vähem töötunde, mis tähendab vähem palka. Kui ma oleks seda teadnud, siis ma poleks ennast pakkunud andmesisestajaks, kui uuriti, kes selleks soovib hakata. Sel ajal kui teised õues töötajad hakkavad saama pikki 10-12 tunniseid päevi, saan mina ainult 6-7 tundi. Tunnen, et asi on ebavõrdne, aga ma ei saa selles osas enam midagi ette võtta.
Kui meil siin vahepeal oli tööpõud ilma tõttu, siis nüüd on ilm nii palju paranenud, et eile oli näiteks mingi aeg harvest ban. See tähendab seda, et ilm on kuum, kuiv ja põlenguohu tõttu ei tohi saagikoristust teha. Seega meile saidile said rekkajuhid tuua ainult vilja, mis neil oli juba põldudelt kogutud. Saidile tuli ka seetõttu vähem veokeid, sest kõigil ei ole enda hoidlatesse vilja kogutud. Eile oli õues minu teada kõige rohkem 39 kraadi. Kõik tilkusid higist ja tööd oli võimatu teha. Minul kaalumajas üksinda oli hea konditsioneeri juures passida, aga teised pidid mitmekesi puhketoas olema, kus oli ainult natuke jahedam kui õues. Ainult päikese eest said peitu minna.
Minu väike kaalumajake.
Veokid peatuvad maja kõrval. See betoonist alus ongi masin, millega veokeid kaalutakse.
Minu kaalumaja töönurk. Akna juures peatuvad veokijuhid, annavad mulle oma paberi ja mina toimetan juba arvutis edasi. Lisan juurde kaalunumbrid ja prindin välja uue paberi. Kui veokijuht läheb alles vilja välja laskma, siis annan paberi tagasi. Kui aga veokijuhil on kõik tehtud, siis annan paberid allkirjastamiseks, millest üks leht jääb meile ja teised kaks veokijuhile.
Pean õues maha kukkunud vilja kokku harjama.
Süsteemist veoki andmete otsimiseks on kaks varianti: triipkoodi sisse skännimine või tehingu numbri järgi ise otsimine.
Veoki kaalu saan vaadata nii arvutist kui ka sellelt seadmelt. Pean alati kontrollima, et nendes välja toodud kaalud ühtiksid.
Rekkajuhti ootamas. Tihti silman väiksest pilust juba eemalt auto numbrimärki, et selle järgi tehing üles otsida, et saaks toimetused kiiremini tehtud.
Jalanõusid ei ole mõtet pestagi. Paar sammu õues astudes muudab jalanõud täpselt samasuguseks.
Konditsioneer on kõige madalama kraadi peale pandud, aga kuna toatemperatuur on suur, siis läheb masin tihti 30 kraadi peale tagasi. Mitte, et ta siis kuuma hakkaks puhuma, aga konditsioneer lihtsalt ei jaksa seda ruumi külmaks teha.
Vaade minu pisikesest hoonest.
Paar hetke hiljem vaade samast kohast.
Pildilt on näha, et kuhi on üsna ebaühtlane. Punkrites töötajad peavad kuhja otsas olevat teravilja ühtlustama.
Siin on näha juba paremat kuhja. Siit peaks ka võrdluses inimestega aru saama kuhja suurusest.
Hommikul kell 6.15 tööle kõndimas. Minu tööpäev ei hakka alati kell 6.30. Vahest hakkab 12.30 või 13.00.
Veokijuhid ootamas tööpäeva algust, et testijad hakkaks nende vilja hindama.
Andmesisestajana on mul võimalus tutvuda ausside kirjastiiliga. Sellel pildil on näha, kuidas mina olen harjunud numbreid kirjutama (ülemisel real) ja kuidas seda aussid teevad. Ma pole kordagi näinud, et number ühte, seitset ja üheksat oleks kirjutatud nii nagu seda mina teen. Kuna ma vahest pean paberile kirjutama, siis üritan kirjutada nii nagu aussid on harjunud seda tegema.
Käisime ülemuse kodus peol.
Videodest nopitud kaks pilti.
Töötajate grillipeol üritas üks töötaja sinna otsa ronida.
Vahepeal kutsuti meid ka basseini ujuma. Ilm oli kuum, aga vesi oli külm. Siiski käisime paar korda vees, mängisime vees võrkpalli ja poisid hiljem murul jalgpalli. Grillisime ja rääkisime juttu.
Tõmbasin Brisbanes endale hunniku filme alla, sealhulgas muidugi kõik "Üksinda kodus" osad.
Väiksed putukad siin Austraalias.
07.12.2018
